Loogiline atomism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hindrekv (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Vaher (arutelu | kaastöö)
1 lause
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Neptuunium|aasta=2017|kuu=november}}
'''Loogiline atomism''' ( [[:en: Logical atomism]] ), täpsemalt atomaarne fakt) on 20. sajandi algul tekkinud filosoofiline teooria mille järgi maailm koosneb lõplikest "faktidest" ehk "aatomitest", mida ei saa enam väiksemaks murdamuuta. Teooria peamisteks propageerijateks olid Suurbritannia filosoof [[Bertrand Russell]] ja tema Austria päritolu õpilane [[Ludwig Wittgenstein]].
 
Mõlemad leiavad, et loogiline ja filosoofiline keeleanalüüs peab lõpuks jõudma välja tähenduse "aatomiteni". Neile vastavad asjaolude või tõsiasjade elemendid ning seega toob analüüs esile fundamentaalse metafüüsika, mis on varjul meie keeles või Wittgensteini meelest, mis tahes võimalikus keeles ( sest analüüs näitab, millega peab olema tegu, et kujutamine, ehk tähendus oleksid võimalikud). Russellil oli see õpetus üldjoontes [[empiristlik]], sest tema käsitluses jõuab analüüs lõpuks elementideni, millega meid seob otsene tutvus. Optimism varjatud fundamentaalse loogilise struktuuri esiletoomise suhtes kandus edasi [[Loogiline positivism|loogilisse positivismi]], kuid nii Russell kui Wittgenstein pöörasid sellele ettevõtmisele selja.