Erinevus lehekülje "Jaan Rääts" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
'''Jaan Rääts''' (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1932]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[helilooja]].
 
Jaan Rääts on uusklassitsistliku stiilisuuna juhtiv esindaja, kes tõi [[1960. aastad|1960. aastatel]] eesti muusikasse rõhutatult antiromantilise – aktiivse, mängulise, tundekultusest vaba väljenduslaadi. Eesti uue muusika üheks tähtteoseks sai tema [[1961]]. aastal loodud nooruslik ja rütmiergas "Kontsert kammerorkestrile op 16".
 
==Elulugu==
Rääts õppis [[Tartu Muusikakool]]is klaverit ning lõpetas [[1957]]. aastal [[Mart Saar]]e ja [[Heino Eller]]i õpilasena kompositsioonieriala [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]]. Aastail [[1955]]–[[1966]] töötas ta [[Eesti Raadio]]s helirežissöörina, 1966–[[1970]] [[Eesti Televisioon]]is muusikasaadete peatoimetajana ja 1970–74 Eesti Televisiooni peatoimetajana–muusikalise juhina. Aastail [[1974]]–[[1993]] oli Rääts ENSVEesti NSV ja [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] esimees, pikka aega kuulus ta ka kõrgetesse partei- ningja valitsusorganitesse. Aastail [[1968]]–1970 ja 1974–[[2003]] õpetas Rääts kompositsiooni [[Eesti Muusikaakadeemia]]s (1990 professor). Tema paljude õpilaste hulka kuuluvad [[Raimo Kangro]], [[Mihkel Kerem]], [[Avi Benjamin Nedzvetski]], [[Kerri Kotta]], [[Erkki-Sven Tüür]], [[Rauno Remme]], [[Tõnu Kõrvits]], [[Tõnis Kaumann]] ja [[Timo Steiner]].
 
==Looming==
Jaan Rääts on võrdlemisi püsiva helikeele ja väljenduslaadiga helilooja, kelle loomingu põhiosa moodustab instrumentaalmuusika. Aastail 1957–[[1993]] valmisid tema kümme sümfooniat. Ta on loonud ka 24 instrumentaalkontserti ningja kaks orkestrikontserti, sümfoonilisi lühivorme ja hulgaliselt kammermuusikat. 
 
Räätsa teostes enamasti puudub tavapärane dramaturgiline arendus, neis ei jutustata „lugu”. Tema muusikas on kesksel kohal energiline rütm, milles otsekui trumlis pöörlevad eri stiilimaailmade “tükid”: mozartlikud kolmkõlad ja modernistlikud klastrid, baroki ja rahvamuusika motiivid, lineaarne polüfoonia ja [[popmuusika]] rütmid. Räätsa kaleidoskoopilist stiili hoiab koos lakooniline vorm, milles kiireid kontraste tasakaalustavad üldplaani sümmeetriad. Mõnikord harva vilksatab tema muusikas ka lüürilisi ja uusoromantilisi kujundeid, kuid need ei määra teose üldkarakterit. Enamasti õhkub Räätsa mängulisest kujundikeelest delikaatset huumorit või (enese)irooniat. 1950. aastate eesti muusika rahvusromantilise pealiini taustal mõjus Räätsa teoste rütmienergia ja karge vabatonaalne meloodika erakordsena.
 
==Tunnustused==
*[[ENSVEesti NSV teeneline kunstitegelane]] ([[1965]])
*ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia (1970)
*[[Nõukogude Eesti preemia]] (1972)
*Eesti NSV muusikapreemia (1974)
*[[ENSVEesti NSV rahvakunstnik]] (1977)
*Riigi teadus- ja kultuuripreemiaga muusika alal (1995)
*[[Valgetähe III klassi teenetemärk]] (2002)
112 102

muudatust