Tähesuurus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
3. rida:
Tähesuuruste süsteem leiutati [[Vana-Kreeka]]s (arvatavasti [[Hipparchos]]e poolt) ja võeti [[hellenism|hellenistlikus]] [[astronoomia]]s üldiselt kasutusele. Esialgu jagati tähed kuude tähesuurusse: mõned heledamad tähed tähistaevas on esimeses tähesuuruses, kõige tuhmimad tähed, mida paljud palja silmaga näevad, on kuuendas, ülejäänud tähed jagati vahepeale.
 
Hiljem tekkis astronoomidel vajadus seda süsteemi täiendada. [[Teleskoop]]idega on näha rohkesti veel nõrgemaid tähti, seetõttu tuli kasutusele võtta seitsmes, kaheksas jne tähesuurus. Samuti võib märgata, et kaks kõige heledaimat [[kinnistäht]]e – [[Siirius]] ja [[KanoopusCanopus]] - on ülejäänud esimese suurusjärgu tähtedest oluliselt heledamad ning [[planeet|planeedid]] [[Veenus]], [[Marss (planeet)|Marss]] ja [[Jupiter|Jupiter]] on esimese suurusjärgu tähtedest heledamad.
 
Aastal [[1857]] avaldatud artiklis defineeris [[Norman Pogson]] tähesuuruste [[logaritmiline skaala|logaritmilise skaala]] nii, et täht, mille tähesuurus on 5, annab [[Maa (planeet)|Maa]]le 100 korda vähem valgust kui täht, mille tähesuurus on 0. See skaala võimaldab kasutada ka murrulisi ja negatiivseid tähesuurusi.