Redaktsioon: 16. aprill 2014, kell 15:00 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. jaanuar 2018, kell 23:57 redigeeri eemalda Kuuskinen (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 9668 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Tähesuuruste süsteem leiutati [[Vana-Kreeka]]s (arvatavasti [[Hipparchos]]e poolt) ja võeti [[hellenism\|hellenistlikus]] [[astronoomia]]s üldiselt kasutusele. Esialgu jagati tähed kuude tähesuurusse: mõned heledamad tähed tähistaevas on esimeses tähesuuruses, kõige tuhmimad tähed, mida paljud palja silmaga näevad, on kuuendas, ülejäänud tähed jagati vahepeale. Hiljem tekkis astronoomidel vajadus seda süsteemi täiendada. [[Teleskoop]]idega on näha rohkesti veel nõrgemaid tähti, seetõttu tuli kasutusele võtta seitsmes, kaheksas jne tähesuurus. Samuti võib märgata, et kaks kõige heledaimat [[kinnistäht]]e – [[Siirius]] ja [[~~Kanoopus~~Canopus]] - on ülejäänud esimese suurusjärgu tähtedest oluliselt heledamad ning [[planeet\|planeedid]] [[Veenus]], [[Marss (planeet)\|Marss]] ja [[Jupiter\|Jupiter]] on esimese suurusjärgu tähtedest heledamad. Aastal [[1857]] avaldatud artiklis defineeris [[Norman Pogson]] tähesuuruste [[logaritmiline skaala\|logaritmilise skaala]] nii, et täht, mille tähesuurus on 5, annab [[Maa (planeet)\|Maa]]le 100 korda vähem valgust kui täht, mille tähesuurus on 0. See skaala võimaldab kasutada ka murrulisi ja negatiivseid tähesuurusi.

Tähesuurus: erinevus redaktsioonide vahel