Väegrupp Nord: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
26. rida:
| varustus =
| varustusesilt =
| lahingud = [[Teine maailmasõda]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinne]]<br>[[Operatsioon Barbarossa]]<br>[[Operatsioon Siegfried]] <br>[[Operatsioon Beowulf]]<br> [[Leningradi blokaad]]<br>[[Tihvini pealetungioperatsioon]] <br> [[Operatsioon Põhjavalgus]]<br>[[Sinjavino pealetungioperatsioon]]i tõrjumine
| lahingusilt =
| aumärgid =
68. rida:
Formeeriti uuesti [[väegrupp C|väegrupi C]] osadest mais 1941.
[[Pilt:Operation Barbarossa corrected border.png|pisi|300px|Barbarossa plaan]]
==Sõjategevus Idarindel==
Väegrupi Nord eesmärk oli [[Operatsioon Barbarossa]] käigus Leningradi ja Balti riikide vallutamine ning selle lähtepositsioonid olid [[Ida-Preisimaa]]l. Barbarossa plaani järgi ründas väegrupp Nord läbi Balti riikide Leningradi suunas, [[väegrupp Mitte]] läbi Valgevene Moskva suunas ja [[väegrupp Süd]] pidi vallutama Kiievi ja Ukraina ning tungima seejärel Volga jõeni ja Põhja-Kaukaasiasse.
78. rida ⟶ 79. rida:
{{Vaata|22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus#Korpus sõjategevuses}}
Väegrupp Nord vägede pealetung jätkus 1. septembril, tankiüksused 4. tankiarmeest vallutasid [[Laadoga]] jõel [[Shlüsselburg]]i, samal ajal kui 16. armee vallutas [[24. august]]il Novgorodi ning jõudis seejärel välja [[Laadoga järv]]e juurde, [[Leningrad]]ist idapool. 17. septembril viidi 4. tankiarmee [[väegrupp Mitte]] koosseisu, mis tungis peale Moskvale. Leningradi piiramine tehti ülesandeks 16. ja 18. armeele.
[[Leningradi blokaad]]is väegrupp Nordi [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]] asetses [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] piiramisrõnga perimeetril ning [[16. armee (Saksamaa)|16. armee]] [[Volhovi rinne|Volhovi rindel]]. [[Oranienbaum]]i piirkonnas [[Punaarmee]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] vägedest moodustunud [[Oranienbaumi kott]]i tõkestas Saksa 18. armee XXVI armeekorpus. Rindevägede [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|tagalajulgestusteenistuses]] kasutati peale Saksa julgestusdiviiside ka Eestis vabatahtlikest formeeritud [[julgestusgrupp]]e.▼
[[Pilt:1941 Tikhvin.jpg|pisi|left|Väegrupp Nord vägede dislotseerumine [[Tihvini pealetungioperatsioon]]is, 10. oktoober – 30. detsember 1941]]
{{Vaata|Leningradi blokaad}}
[[10. oktoober|10. oktoobril]] 1941 alustasid Saksa väegrupp Nord [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]] väed pealetungi [[Tihvin]]i ja [[Äänisjärv]]est [[Laadoga]]sse voolava [[Sviri jõgi|Sviri jõe]] vasakul kaldal asuva [[Lodeinoje Pole]] suunal, et ühineda Soome vägedega [[Svir]]i jõel. Saksa I korpus ja XXXIX motoriseeritud korpus dislotseerus [[Kiriši]]st, [[Ljuban]]ist ja [[Tšudovo]]st lõunapool, [[Volhovi rinne|Volhovi rindel]] asusid kaitsel Punaarmee 52. armee ja 4. armee. [[Tihvini pealetungioperatsioon]]i tulemusel vallutasid Saksa väed [[8. november|8. novembril]] [[Tihvin]]i ning katkestasid raudteeühenduse Leningradiga.
▲[[Leningradi blokaad]]is väegrupp Nordi [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]] asetses [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] piiramisrõnga perimeetril ning [[16. armee (Saksamaa)|16. armee]] [[Volhovi rinne|Volhovi rindel]]. 18. armee piiras Leningradi positsioonidel piki [[Volhovi jõgi|Volhovi jõge]] [[Laadoga järv]]est kuni [[Ilmeni järv]]eni. 16. armee hoidis positsioone piki [[Lovati jõgi|Lovati jõe]] põhjapoolset osa [[Velikije Luki]] lähistel. [[Oranienbaum]]i piirkonnas [[Punaarmee]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] vägedest moodustunud [[Oranienbaumi kott]]i tõkestas Saksa 18. armee XXVI armeekorpus. Rindevägede [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|tagalajulgestusteenistuses]] kasutati peale Saksa julgestusdiviiside ka Eestis vabatahtlikest formeeritud [[julgestusgrupp]]e.
[[File:1943 Leningrad Front (30583363960).jpg|pisi|Leningradi piirkonna rindejoon 1942 nov/1943 jaan]]
1942. aasta, [[19. august]]ist – [[10. oktoober|10. oktoobrini]] toimus [[Sinjavino pealetungioperatsioon]] 18. armee kaitseliinile [[Laadoga järv]]e lõunakaldal [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] ning neid Leningradi poolt toetanud [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] vägede poolt, mis aga lõppes edutult, ''status que'' ning Leningradi blokaadirõnga säilimisega.
[[File:Operation Iskra January 1943. 01.jpg|pisi|Pealetungioperatsioon Säde]]
[[1943]]. aasta jaanuaris murdis [[Punaarmee]] [[Pealetungioperatsioon Säde]] käigus (12.–30. jaanuaril) blokaadirõngasse kitsa koridori 18. armee [[LIV armeekorpus]]e kaitses piki Laadoga lõunakallast, kuid sellega ei lõppenud veel blokaad.
[[File:Demjansk Einkesselung.png|pisi|[[Demjanski pealetungioperatsioon|Demjanski]] ja [[Toropetsi-Holmi pealetungioperatsioon]]ide pealetungisuunad ning [[Demjanski kott|Demjanski koti]] moodustamine]]
7. jaanuaril [[1943]]. aastal [[Looderinne|Looderinde]] sektoris alanud [[Demjanski pealetungioperatsioon|vastupealetungioperatsioonis]] ründasid Punaarmee väed Saksa väegrupi Nord [[16. armee (Saksamaa)|16. armee]] vägesid, [[Demjanski kott|piirasid II armeekorpuse väeosad ümber]] [[Demjansk]]is ja [[Holm]]is ning jõudsid [[Staraja Russa]] ja Belõini.
1943. aasta [[10. veebruar]]ist - [[1. aprill]]ini toimunud [[Pealetungioperatsioon Polaartäht]] ei olnud Leningradi, Volhovi ja Looooderinde vägedele edukas.
Pärast [[Leningradi-Novgorodi operatsioon]]i ametlikku lõppu 1. märtsil, püüdsid Leningradi ja 2. Balti rinde väed edutult järgneva kuue nädala jooksul murda sakslaste kaitset Panther-liinil. Leningradi rinde 8., 59. ja 2. löögiarmee katsed [[Narva]]t vallutada ja [[Eesti]]sse liikuda ebaõnnestusid. Lõuna pool õnnestus rinde 42., 67. ja 54. armeedel lüüa kiil [[Ostrov]]i ja [[Pihkva]] vahele kuid mõlemad linnad jäid sakslaste valdusse. 2. Balti rinde vägede 1. löögiarmee, 3. löögiarmee, 10. kaardiväe armee ja 22. armee saavutasid ainult lokaalseid sissemurde väegrupi Nord [[16. armee (Saksamaa)|16. armee]] kaitsesse.
12. augustil 1943 alustati [[Panther-liin]]i (''Pantherstellung'') ehitust, mida juhtis väegrupi "Nord" kõrgem pioneeriüksuste ülem [[kindralmajor]] [[Erich Abberger]]. Panther-liin oli Saksa riikliku organisatsiooni [[Organisation Todt]] ja [[Wehrmacht]]i pioneeriüksuste kavandatud ja osaliselt ka rajatud 500 kilomeetri pikkune [[Soome laht|Soome lahest]] [[Must meri|Musta mereni]] ulatuv kaitseliin, mis oli osa Idavallist. Liin algas Mustalt merelt [[Krimmi poolsaar]]elt [[Kertš]]ist. Lõunas kulges liin suures osas [[Dnepri jõgi|Dnepri jõe]] paremal (lääne-) kaldal, kuid [[Kiiev]]i kohal moodustus vasakkaldale [[sillapea]]. Keskosas kulges liin [[Homiel]]i, [[Orša]] ja [[Viciebsk]]i linnast lääne pool kuni [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] alguseni. Sealt jätkus liin Velikaja jõe vasakul (lääne-) kaldal kuni [[Pihkva järv]]eni, sealt Pihkva, [[Lämmijärv|Lämmi-]] ja [[Peipsi järv]]e läänekallast pidi kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]] ja selle vasakut (lääne-) kallast pidi kuni [[Soome laht|Soome laheni]].
28. novembril alustasid [[Looderinne|Looderinde]] väed rünnakuid väegrupi Nord 16. armee vastu Demianski eendil, 9. oktoobril pidid 16. armee üksused, [[Kalinini rinne|Kalinini rinde]] vägede [[Neveli pealetungioperatsioon]]i tulemusel loovutama [[Nevel]]i linna [[Pihkva oblast]]is.
1944. aasta jaanuaris lõi [[Punaarmee]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]il [[Leningradi blokaad]]irõnga läbimurdmisel Saksa [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]] [[Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioon]]il tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. 14. jaanuaril alanud rünnakus osalesid ka [[Kroonlinn]]a kindlus ja punalipuline [[Balti laevastik]]. 14. jaanuaril ründasid [[Leningradi rinne|Leningradi]] ja [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] üksused, hiljem liitus rünnakutega ka [[2. Balti rinne]]. Pealöögi andsid Leningradi rinde väed, kokku kolm armeed. [[Oranienbaumi sillapea]]st, ründas Nõukogude [[2. löögiarmee]] kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel, kes murdis läbi Saksa 170. diviisi rinde. Nõukogude [[47. armee]] alustas aga rünnakut [[Jamburg]]i suunas, et tõkestada sakslaste taandumist Narva. Saksa armee taganes Leningradi alt Narva jõe joonele.
Novgorodi juurest murti rinne ning [[21. jaanuar]]il hõivasid Punaarmee väed Novgorodi, [[22. jaanuar]]il [[Kingissepp]]a ja [[31. jaanuar]]il jõudis Punaarmee [[Lauga jõgi|Luuga jõe]] joonele.
[[2. veebruar]]il jõudsid Punaarmee väed Narva jõeni, mis ületati mitmes kohas ja loodi sillapead Narva jõe läänekaldal, millest suuremad olid [[Riigiküla]] ja [[Vaasa küla|Vaasa]]-[[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] juures ning [[Krivasoo kott]], mis aga kõik tagasi tõrjuti. 1944. aasta veebruari löödi Nõukogude vägede [[Kingisepa–Gdovi pealetung|Kingisepa–Gdovi pealetungioperatsioon]]i märtsi lõpu Narva pealetung tagasi. Väegrupi Nord võtsid positsiooni sisse [[Panther-liin]]il, mis kulges piki Eesti ja Läti piiri.
{{vaata|Narva lahing (1944)}}
Nõukogude vägede suvine pealetungi algas 10. juulil ning [[Ostrov]]i linn vabastati [[21. juuli]]l, [[Pihkva]] [[23. juuli]]l ning Narva pealetung viis linna vallutamiseni [[26. juuli]]l. Väegrupi Nord juhatusele sai selgeks, et juhul, kui Punaarmee alustab rünnakut ka Idarinde põhjalõigus, ei jätku sakslastel pikaleveninud rindejoone kaitsmiseks jõude. Seetõttu alustati juulis ettevalmistusi rinde õgvendamiseks ning Saksa väed taandusid [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]] Vaivara [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Järgnenud [[Sinimägede lahing]]utes ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda.
{{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}}
Sai uue nimetuse [[väegrupp Kurland]] 25. jaanuaril 1945. Formeeriti uuesti [[väegrupp Mitte]] osadest 1945. aasta jaanuaris. Saadeti laiali 5. aprillil 1945 ja selle baasil moodustati [[12. armee (Saksamaa)|12. armee]].▼
Punaarmee üksused vallutasid 25. augustil Tartu ning 27. juulil Daugavpilsi Ida-Lätis. 1944. aasta 14. septembril algas uus pealetungilaine, mis lõppes kuu lõpuks kogu Eesti ja Läti vallutamisega. Väegrupi Nord üksused jätsid 11. oktoobril 1944 maha Riia, kuid sattusid blokaadi Balti mere kallastel Tukums-Liepaja liinil.
25. jaanuaril 1945. aastal sai uue nimetuse [[väegrupp Kurland]]. Väekoondis kapituleerus 1945. aasta 8. mail.
{{Vaata|Kuramaa lahingud}}
▲
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1977-120-11, Fedor von Bock.jpg|pisi|150px|right|[[Kindralfeldmarssal]] [[Fedor von Bock]]]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1999-1206-500, Wilhelm Ritter von Leeb.jpg|pisi|150px|right|Kindralfeldmarssal [[Wilhelm Ritter von Leeb]]]]
| |||