Merevägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
11. rida:
Merevägi on juba antiikajast saadik aidanud ellu viia riiklikku poliitikat – nii oli see näiteks [[Vana-Egiptus|Egiptuses]], [[Pärsia]]s, [[Vana-Kreeka|Kreekas]], [[Rooma riik|Roomas]] ja teistes arenenud merenduse ja laevaehitusega riikides. Samal ajal on valitsevad grupid kasutanud sõjalise võimsusega laevu mereäärsete alade anastamisel, näiteks külvasid [[Taani]] ja [[Norra]] [[viikingid]] [[8. sajand|8.]]–[[10. sajand]]il hirmu ja häda [[Lääne-Euroopa]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas.
 
Alates [[15. sajand]]i alguses alanud suurte maadeavastuse ajastust kuni [[19. sajand]]i lõpuni võitlesid juhtivate mereriikide [[Hispaania]], [[Holland]]i, [[Prantsusmaa]] ja [[Inglismaa]] mereväed uute mereteede valdamise pärast omavahel alatasa. 19. sajandi lõpus jäid kõrvale Hispaania ja Holland ning võitlusse sekkusid [[USA]], [[Jaapan]]i ja [[Saksamaa keisririik|Saksamaa]] merevägi.

Kaks maailmasõda [[20. sajand]]il muutsid oluliselt jõudude vahekorda maailmamerel, võimu eest jäid võitlema USA ja [[Nõukogude Liit]]. Võrreldes Nõukogude Liiduga on tema õigusjärglase [[Venemaa]] sõjaline võimekus merel küll väiksem, kuid ka [[21. sajand]]il tuleb Venemaaga maailmamerel siiski arvestada.
 
==Vaata ka==