Intellektuaalne omand: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
3. rida:
==Intellektuaalne omand==
Teise inimese või inimeste loodud ideed, tekstid, kujundid jms – moodustavad sõltumata nende esitamise kujust täpselt samasuguse omandi (ehk immateriaalse omandi) nagu ka füüsilised või materjaalsed objektid. Autoriõigusliku kaitse tekkeks ei ole seejuures vajalik isegi teost avaldada, piisab selle fikseerimisest objektiivselt tajutavas vormis.<ref
===Intellektuaalomandi liigid===
10. rida:
*[[autoriõigus]] (kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed) [[en:autoriõigus]]
*[[autoriõigusega kaasnevad õigused]] (esitaja, fonogrammitootja, ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued, Euroopa Liidu direktiividest tulenevad õigused näiteks andmebaasi tegijale
*[[tööstusomand]] (kaubamärgid, patendid, kasulikud mudelid, mikrolülituste topoloogiad, tööstusdisainilahendused jne).<ref
==Terminist „intellektuaalne omand“ (intellectual property)==
Termin 'intellektuaalne omand' kasutamine on käesoleval ajal seadusandluses, õigusteoorias kui ka igapäevases kõnepruugis laialdaselt levinud. Üldkeelendina tähistab „intellektuaalne omand“ kõiki neid resultaate, mis tulenevad inimese vaimsest, intellektuaalsest tegevusest (ideed, luuletused, maalid, avastised, leiutised, elektronarvutite riist- ja tarkvara, uus tehnoloogia jne.). Majandusliku ja juriidilise mõistena on „intellektuaalsel omandil“ tavakeelest hoopis erinev tähendus. Ladinakeelne väljend proprius – kellegi oma – tähistab kellelegi kuuluvaid õigusi. Algselt nimetati „intellektuaalseks omandiks“ õigusi kirjandus- ja kunstiteostele kui intellektuaalse tegevuse – loomingu „kõrgeima“ astme tulemusele. „Madalama “ astme – kaubanduse sfääri kuuluvate tehnilise loomingu resultaatide (peamiste leiutiste), aga samuti kaubamärkide suhtes kehtivaid õigusi nimetati aga „tööstusomandiks“ („industrial property“). Alles 19. sajandi keskpaigast hakati järjekindlamalt rõhutama seost vaimse loomingu eri väljendusvormide vahel ning üldistava terminina kasutama sõna „intellektuaalne omand“. Kuid ka tänapäeval kasutatakse küllalt sageli terminit „intellektuaalne omand“ just kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste suhtes tekkivate õiguste tähistamiseks. <ref
Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu nn Anne'i statuut (Statute of Anne), mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Eri riikide autorite õiguste vastastikuse tunnustamise tegi võimalikuks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon, mis võeti vastu 1886. aastal ja kehtib muudetud kujul tänaseni. Eesti liitus Berni konventsiooniga 1927. aastal, liikmeks olek peatus 1940. aastal. Eesti taasühines [[Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon|Berni konventsiooniga]] 1971. aasta Pariisi redaktsioonis. Intellektuaalse omandi kaitse tähendab muuhulgas kaitset piraatluse, ebaseadusliku kaubanduse ja võltsimise eest. Eestis tõusis intellektuaalse omandi teema ühiskonna huviorbiiti 2012. aasta kevadel seoses küsimusega, kas Eesti peaks liituma võltsimisvastase kaubanduslepinguga [[ACTA]] (The Anti-Counterfeiting Trade Agreement).Eesti autoriõiguse kaitse nurgakiviks on [[autoriõiguse seadus]] , mis võeti Riigikogus vastu 11. novembril 1992 ning jõustus 12. detsembril 1992.<ref
==Loomevarguse juhtumid Eestis==
Juhtumeid ja lahendeid kohtuvaidlustes seoses loomevargusega leiab kogumikust https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf <ref
==Õppematerjale intellektuaalomandi kohta==
*Marek Jaansoo. 2009. Ülikoolis loodud intellektuaalomandi küsimusi : [Bakalaureusetöö ] ; juhendaja: [[Heiki Pisuke]] : Tartu Ülikool, õigusteaduskond, eraõiguse instituut. Tallinn : Tartu Ülikool
*Triin Niinemets , 2013. Inglise-Eesti Intellektuaalse omandi seletav sõnastik.[Magistritöö]; juhendaja: Ilmar Anvelt Tartu: Tartu Ülikool <ref
Triin Niinemets on loonud Inglise-Eesti intellektuaalomandi terminite sõnastiku, tuues välja 300+ seni hajusalt ja süsteemitult leiduvat intellektuaalomandit puudutavat terminit (sh põhiliste organisatsioonide korrektsed tõlgitud nimed, põhilised intellektuaalset omandit käsitlevad
õigusaktid ja erialakirjandus.)
== Viited ==
{{viited
<ref name="HOdRE">ut.ee –Z https://humanitaarteadused.ut.ee/et/loomevargus</ref>
<ref name="mqJpY">https://www.eesti.ee/et/raha-ja-omand/omand-ja-vara-omandi-kaitse/omand-ja-vara/#intellektuaalne-omand</ref>
<ref name="qRnMZ">Heiki Pisuke. Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.2004.</ref>
<ref name="2hbXL">Triin, N. , 2013. Inglise-Eesti Intellektuaalse omandi seletav sõnastik.[Magistritöö] Tartu: Tartu Ülikool.</ref>
<ref name="WFjlk">dspace.ut.ee/bitstream/10062/31955/1/Niinemets_Triin_2013.pdf</ref>
<ref name="68Kzo">https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf</ref>
}}
|