Saturni rõngad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
26. rida:
[[Pilt:Saturn Ring Material.jpg|pisi|Kunstniku kujutis Saturni rõngaste osakestest]]
Saturni rõngad võivad olla väga vanad ja moodustunud koos Saturniga. Rõngaste tekke osas on kaks peamist teooriat. [[Édouard Roche]]'i hüpoteesi kohaselt moodustusid Saturni rõngad ühest tema kaaslasest, mille diameeter oli 400 kuni 600 km ja purunes [[Roche'i piir]]i ületamisel rõngasteks<ref name="Historic" />. Teise versiooni kohaselt purunes kaaslane kokkupõrkel teise taevakehaga. Teise teooria kohaselt moodustusid rõngad samast materjalist, millest moodustus ka Saturn.
Roche'i teooriat arendas edasi USA astrofüüsik Robin Canup, kelle arvates moodustusid rõngad koos Saturniga ja rõngaste materjal eraldus Titani-suurusest kaaslasest, mis põrkas Saturniga kokku<ref name="Lost Moon" /><ref name="Lost Titan" />. See teooria põhjendaks, miks rõngastes pole kuigi palju kive. Canupi teooria kohaselt olid rõngad algselt palju massiivsemad ja laiemad kui tänapäeval ja rõngaste välisosa osakesed ühinesid Saturni kaaslastega nagu [[Tethys (kuu)|Tethys]], mis põhjendaks, miks Saturni kaaslastes on vähe kive<ref name="Lost Titan" />. Edasised kokkupõrked või vulkaaniline tegevus Enceladusel, võis jää osakaalu selle koostises vähendada ning suurendada selle tihedust tänapäeva 1,61 g/cm<sup>3</sup>-ni, mis on suurem kui [[Mimas (kuu)|Mimasel]] (1,15 g/cm<sup>3</sup>) ja Tethysel (0,97 g/cm<sup>3</sup>)<ref name="Lost Titan" />.
Massiivsete rõngaste hüpoteesi on kasutatud ka Saturni kaaslaste tekke selgitamisel kuni [[Rhea (kuu)|Rhea]]-ni<ref name="Accretion" />. Kui esialgsed massiivsed rõngad, sisaldasid kivitükke ja jääd, siis oleksid Saturni kaaslased jääd koguma hakanud ning gravitatsiooni mõjul rõngastest eraldunud ja sattunud laiadele orbiitidele. Roche'i piiril asuvad kivised osakesed on piisavalt tihedad, et koguda lisamaterjali, kuid vähem tihedad osakesed ei ole. Pärast rõngastest eraldumist, võisid Saturni kaaslased jätkata arenemist juhuslike ühinemistega, mis seletaks, miks Saturni lähedal tiirlevatel kaaslastel on silikaadisisaldus suurem kui Saturnist kaugemal tiirlevatel kaaslastel, nagu Rhea. Sel juhul oleks Rhea vanim kuu, mis on moodustunud esialgsetest rõngastest ning Saturnile lähenedes, oleksid kuud järjest nooremad<ref name="Accretion" />.
Saturni rõngastes leiduva jää eredust ja puhtust on kasutatud tõendina hüpoteesides, mille kohaselt on Saturni rõngad tunduvalt nooremad kui Saturn, sest [[meteoor]]idest pärinev tolm oleks põhjustanud rõngaste tumenemise. Siiski on uued uuringud näidanud, et B-ring võib olla piisavalt massiivne, vähendamaks tolmu mõjul rõngaste tumenemist.
==Rõngaste pilud ja struktuurid==
{{pooleli}}
47. rida ⟶ 55. rida:
<ref name="Strange Pan">{{veebi viide |pealkiri=Cassini shows strange Saturn moon Pan |väljaanne=EarthSky |url=http://earthsky.org/space/cassini-shows-strange-saturn-moon-pan |otsingukuujapäev=13. jaanuar |otsinguaasta=2018 }}</ref>
<ref name="Prometheus">{{veebi viide |pealkiri=Prometheus and Pandora and the F ring |väljaanne=The Planetary Society |url=http://www.planetary.org/multimedia/space-images/saturn/prometheus-and-pandora.html |otsingukuujapäev=13. jaanuar |otsinguaasta=2018 }}</ref>
<ref name="Lost Moon">{{veebi viide |pealkiri=Saturn's Rings Made by Giant "Lost" Moon, Study Hints |väljaanne=National Geographic |url=https://news.nationalgeographic.com/news/2010/12/101213-saturn-rings-moon-ice-jupiter-science-space/ |otsingukuujapäev=23. jaanuar |otsinguaasta=2018 }}</ref>
<ref name="Lost Titan">{{veebi viide |pealkiri=Origin of Saturn’s rings and inner moons by mass removal from a lost Titan-sized satellite |väljaanne=Nature |url=https://www.nature.com/articles/nature09661 |otsingukuujapäev=23. jaanuar |otsinguaasta=2018 }}</ref>
<ref name="Accretion">{{veebi viide |pealkiri=Accretion of Saturn’s mid-sized moons during the viscous spreading of young massive rings: Solving the paradox of silicate-poor rings versus silicate-rich moons |väljaanne=ScienceDirect |url=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0019103511003691 |otsingukuujapäev=23. jaanuar |otsinguaasta=2018 }}</ref>
}}
| |||