Ungari: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja Valgelammas (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ahsoous. |
PResümee puudub |
||
32. rida:
| märkused =
}}
'''Ungari''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Euroopa]]s [[Doonau]] [[keskjooks]]ul. Ungari asub [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s).
== Riik ==
187. rida:
[[Image:Kekesteto1.JPG|right|thumb|Kékes, 1014 m]]
[[File:Esterházy-kastély (4051. számú műemlék) 2.jpg|thumb|Esterháza]]
Ungaris valitseb [[mandriline paraskliima]]. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on [[Põud|põuad]]
Pealinnas [[Budapest]]is, mis asub riigi keskosas, on [[jaanuari keskmine temperatuur]] −0,6 °C ja [[juuli keskmine temperatuur]] 22,2 °C ning [[aasta keskmine sademete hulk]] 635 mm.
205. rida:
Ungaris elavad muuhulgas [[hirv]]ed, [[rebane|rebased]], [[jänes]]ed ja [[orav]]ad. Leidub ka [[metssiga|metssigu]], [[hunt]]e, [[šaakal]]eid, [[ilves]]eid ja [[kobras|kopraid]].
[[Balaton]]i järve ääres on mitmesuguseid [[linnud|linde]]. [[Toonekurg|Toonekured]] on väga tavalised. Rahvuslinnuks on valitud Euroopa suurim lind [[suurtrapp]] (''Otis tarda''), kelle kaitseks rakendatakse spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60
Jõgedes ja järvedes on [[karpkala]], [[haug]]i, [[ahven]]at ja teisi kalu.
224. rida:
15. sajandil algas võitlus läände pürgivate [[türklased|türklastega]] ning [[1526]]. aastal said ungarlased [[Mohácsi lahing]]us lüüa. Ida-Ungari liideti otseselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari [[Austria]]ga. [[Karpaatide bassein]]i idaosas asetsevast [[Transilvaania]]st sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv [[vasallriik]]. Aastatel [[1683]]–[[1699]] vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati [[Habsburgid|Habsburgidele]] täielikult.
Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. [[15. märts]]il [[1848]]
[[1867]]. aastal moodustati kaksikriik [[Austria-Ungari]], kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli [[Austria keiser]] [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningas]]. Ungari alla kuulusid [[Transilvaania]], [[Slovakkia]] ehk Ülemine Ungari, [[Taga-Karpaatia]], [[Horvaatia]] ning [[Vojvodina]] ja [[Banaat]].
230. rida:
Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] kuulutas Ungari end [[16. november|16. novembril]] [[1918]] iseseisvaks. [[1919]]. aasta märtsist juulini valitses Ungaris kommunistlik režiim [[Ungari Nõukogude Vabariik]] [[Béla Kun]]i (Aaron Kohn) juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti naaberriikide sõjavägede poolt ning [[Trianoni rahuleping|Trianoni rahuga]] ([[1920]]) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku senisest territooriumist, sealhulgas terve [[Transilvaania]]. [[1920]]. aastal taastati [[Ungari kuningriik]], mis oli tegelikult [[kontradmiral]] ja riigihoidja [[Miklós Horthy]] autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. [[Adolf Hitler]]i [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] toetusel sai Ungari [[1938]] osa Lõuna-[[Slovakkia]]st, [[1939]] [[Taga-Karpaatia]], [[1940]] Rumeenialt [[Põhja-Transilvaania]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Ungari Saksamaad ning osales ka sõjas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastu [[1941]]–[[1944]]. Sõja lõpus [[1944]]. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes [[1945]] NSV Liidu okupatsioon.
Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted
1960ndatel aastatel reformiti majandust. Näiteks oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas [[1988]] üleminek demokraatiale, aastast [[1989]] kannab riik nime Ungari Vabariik ning [[1990]] korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Ungarist Nõukogude väed. [[1999]] ühines Ungari [[NATO]]ga. Aastast 2004 on Ungari ka [[Euroopa Liit|EL]]i liikmesriik.
| |||