Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
'''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]]l.
 
Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. [[Tallinna-NarvaTallinna–Narva raudtee]] suundub [[Narva]] poole, mil esimene peatus [[reisirong]]idel on [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (rahvusvahelistel reisirongidel [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]]). [[Tapa–Tartu raudtee]] hargneb [[Tartu]] poole, esimene peatus reisirongidel on [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]].
[[Tapa-Tartu raudtee]] hargneb [[Tartu]] poole, esimene peatus reisirongidel on [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]].
Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m.
 
Tapal peatuvad kõik seda läbivad [[Elron]]i idasuunalised reisirongid (vt www.elron.ee), samuti [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva raudteeliin|Tallinna- MoskvaTallinna–Moskva rong]] ja [[Tallinna–Peterburi raudteeliin|Tallinna–Peterburi rong]]. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.<ref>http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf</ref>
 
==Ajalugu==
Jaam avati aastal [[1870]], seoses ([[Paldiski]]-)[[Tallinn-Narva raudtee]] rajamisega. Seoses [[Tartu]] harutee rajamisega [[1876]]. aastal sai Tapast [[sõlmjaam]] ja selle juurde tekkis peagi [[alevik]]. Ehitati [[Veduridepoo|depoo]] ([[Tapa depoo]]), remonditöökoda, mis on hävinenud, ja teine [[ooteplatvorm]].
 
[[9. jaanuar]]il [[1919]] toimus [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[Tapa vallutamine|sõjaline operatsioon]] strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks on Tapa jaamahoonel avatud ka mälestustahvel.
 
[[1949]]. aastal aset leidnud [[Märtsiküüditamine|Märtsiküüditamise]] käigus läks esimene ešelon küüdiatavatega teele just Tapa raudteejaamast.
 
==Jaamahoone==
18. rida ⟶ 21. rida:
 
Tapa uue [[jaamahoone]] ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Praegu seisab jaamahoone tühjalt ja on halvas seisukorras.
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
==Kirjandus==
*[[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
 
==VälislinkeVälislingid==
 
* [http://railwayz.info/photolines/station/6103 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')