Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
5. rida:
'''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]]l.
Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. [[
Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m.
Tapal peatuvad kõik seda läbivad [[Elron]]i idasuunalised reisirongid (vt www.elron.ee), samuti [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva raudteeliin|
==Ajalugu==
Jaam avati aastal [[1870]], seoses ([[Paldiski]]-)[[Tallinn-Narva raudtee]] rajamisega. Seoses [[Tartu]] harutee rajamisega [[1876]]. aastal sai Tapast [[sõlmjaam]] ja selle juurde tekkis peagi [[alevik]]. Ehitati [[Veduridepoo|depoo]] ([[Tapa depoo]]), remonditöökoda, mis on hävinenud, ja teine [[ooteplatvorm]].
[[9. jaanuar]]il [[1919]] toimus [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[Tapa vallutamine|sõjaline operatsioon]] strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks on Tapa jaamahoonel avatud ka mälestustahvel.
[[1949]]. aastal aset leidnud [[Märtsiküüditamine|Märtsiküüditamise]] käigus läks esimene ešelon küüdiatavatega teele just Tapa raudteejaamast.
==Jaamahoone==
18. rida ⟶ 21. rida:
Tapa uue [[jaamahoone]] ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Praegu seisab jaamahoone tühjalt ja on halvas seisukorras.
== Viited ==
{{Viited}}
==Kirjandus==
*[[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
==
* [http://railwayz.info/photolines/station/6103 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
|