Nisu: erinevus redaktsioonide vahel

| perekond = [[Nisu]] ''TriticeaeTriticum''

'''Nisu''' (''Triticum'') on [[kõrreliselaadsed|kõrreliselaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[kõrrelised|kõrreliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[taimed]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Selle [[liik (bioloogia)|liike]] kasvatatakse üle maailma [[kultuurtaim|kultuurtaimed]]ena.

Nisu on sööda –- ja toidu[[teravili]]. KasvatatakseSeda kasutatakse [[sai|saianisujahu]] ja [[leib|leiva]]jahutoodete [[küpsetamine|küpsetamiseks]]. Nisust valmistatakse teisigi [[jahutoode|jahutooteid]], sealhulgas [[makaron]]e ja [[kook]]evalmistamiseks. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid [[alkohoolne jook|alkohoolseid jooke]] alates [[õlu|õllest]] kuni [[viin]]ani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama [[biokütus]]ena. <ref name="Citizendium" />

Nisu kasutataksekasvatatakse ka [[loomasööt|loomasöödaks]]. [[Õled|Õlgi]] kasutatakse punumistöödel ja alates, [[pronksiaeg|pronksiajast]] kuni [[19. sajand]]ini oli see levinud [[katus]]ekattematerjal. <ref name="Citizendium" />

* ''Triticum aestivumabyssinicum'' – [[harilikabessiinia nisu]] ehk pehme nisu

* ''Triticum aethiopicumaestivum'' – [[abessiiniaharilik nisu]] ehk pehme nisu

* ''Triticum boeoticum'' või ''Triticum baeoticum'' – [[looduslik üheteranisu]]

* ''[[Triticum ispahanicum]]'' –

* ''[[Triticum trunciale]]'' –

* ''[[Triticum zhukovskyi]]'' –

Liikidest umbes poolipoolt kasvatatakse teravilja saamiseks. Kultiveeritavad nisuliigid jaotatakse paljasteralisteks ja sõkalteralisteks, millest tähtsamad on paljasteralised, kuna nende terad vabanevad kergemini sõkaldest. Tähtsamad liigid on harilik nisu (toodangumaht moodustab üle 90% maailmas kasvatavast nisukogusestnisust) ja kõva nisu.<ref name="maailm" />

Varaseimad teraviljakasvatusele viitavad leiud on 10 000–12 000 aastat vanad. Hiljutised [[botaanika|botaanilised]], [[geneetika|geneetilised]] ja [[arheoloogia|arheoloogilised]] uuringud tõidon välja toonud väikese teraviljakasvatuse tuumikala [[Eufrat]]i ja [[Tigris]]e [[ülemjooks]]ul (tänapäeva [[Süüria]] põhjaosapõhjaosas ja [[Türgi]] kaguosakaguosas).<ref name="wheat" />

Nisu oli juba vanaajal tähtsaim leivavili .<ref name="Antiigileksikon" />. Tema kultiveerimine hakkas levima väljapoole [[Viljakas poolkuu|Viljakat poolkuud]] umbes 10 tuhat000 aastat tagasi. TaNisu jõudis [[Kreeka]]sse, [[Küpros]]ele ja [[India]]sse umbes 6500 eKr, [[Egiptus|Egiptusse]] pisut pärast 6000 eKr ning [[Saksamaa]]le ja [[Hispaania]]sse 5000 eKr. [[Inglismaa]]le ja [[Skandinaavia]]sse jõudis ta 3000 eKr ja [[Hiina]]sse 2000 eKr. <ref name="Citizendium" />

[[Vana-Kreeka]]s oliseostati nisu pühendatud [[maaviljelus|maaviljelusjumalanna]]jumalannale [[Demeter|Demeteriga]]ile. [[Müüt]]ide järgi pärines nisu [[Sitsiilia]]st Henna nurmedelt. [[Theophrastos]] kirjeldas [[ohteline suvinisu|ohtelist suvinisu]], millest hiljem aretati [[talinisu]]. Vilja kasutati toiduks harilikult jahvatatult, mõnikord ka teradena. Kreeka ei suutnud ise oma viljavajadust rahuldada ning sellepärast veeti seda Sitsiiliast ja [[Must meri|Musta mere]] äärest sisse, vahetades seda eeskätt [[keraamika]] vastu. <ref name="Antiigileksikon" />

[[Vana-Rooma]]le piisas algul [[Itaalia]]s kasvatatud nisust. Hiljem veeti seda ka sisse: Sitsiiliast ja eriti [[Vana-Egiptus|Egiptusest]]. <ref name="Antiigileksikon" />

Viljasaagi suurendamiseks on tehtudvälja paljutöötatud erinevaid leiutisitehnoloogiaid. Üks esimesi neist oli [[kündmine]], mis leiutativõeti kasutusele umbes 3000 eKr ja toimus peamiselt [[hobune|hobuse]] abil. [[18. sajand]]ilsajandil leiutati seemnesõeladseemnesõel, mille abil oli võimalik seemneid suuruse järgi sortida. Nii sai seemneviljaks valida kõige suuremad seemned. [[19. sajand]]ilsajandil leiutati [[viljalõikusmasin]]ad, mis oluliselt vähendasidvähendas vilja koristamiseks kuluvakuluvat [[tööjõud|tööjõutööjõudu]] hulka. 19. sajandil leiutati ka [[künnimasin]]ad, mis suutsidsuutis teha rohkem tööd teha kui hobused. VäljaKasutusele on töötatudvõetud kaerinevaid [[väetis]]i, mis taimedele täiendavaid [[toitaine]]id annavad.

ViimaselViimastel sajandilsajanditel on nisu saagikuses toimunud hüppeline kasv. [[Keskaeg]]sel Inglismaal pidid talupojad veerandi saagist uueks seemneks kõrvale panema. 1999. aastal läks uueks seemneks üksnes 6% saagist. Selle põhjuseks oli niihästinii säilitustingimuste paranemine, saagisaagikuse suurenemine kui seemnete parem idanemisvõime paranemine. <ref name="Citizendium" />

[[20. sajand]]ilsajandi onjooksul viiekordistus maailma nisutoodang viiekordistunud. Kuni 1955. aastani olid selleks peamiselt ekspansiivsed põhjused ehk nisu külvipinna laiendaminesuurenemine, kuid alates 1955. aastast on nisu saagikus kümnekordistunud, mis võimaldab isegi väiksemalt külvipinnalt suuremaid saake saada. <ref name="Citizendium" />

== Suvi- ja talinisu botaanilisedBotaanilised tunnused ==

Nisu [[Narmasjuurestiknarmasjuurestik]] areneb 3–4 [[idujuur]]est. [[Kõrs|Kõrre]] pikkus on tavaliselt 60–80 cm. [[Leht]]edel on [[lehetupp]], [[lehelaba]] ja karvased [[kõrvakesed]]. [[Õisik|Õisikud]]ul onkoosnevad peapeast, lülilinelülilisest peatelgpeateljest ja kahe [[pähiklible]]ud on kahega [[liblepähik|pähikutest]]ga,. Pähikus on 3–5 [[õis|õit]], mida ümbritsevad [[välissõkal|välis-]] ja [[sisesõkal]],. õitelÕitel on [[emakas]] ja 3 [[tolmukas|tolmukat]]. ViljadeksNisu onviljadeks paljasteralisedon terad.<ref name="pikk2" />

Metsik nisu on [[diploid]]se [[kromosoomistik]]uga. Sellest aretatud liigid ja sordid on üldiselt suurema kromosoomide arvuga, [[tetraploid]]sed ja [[heksaploid]]sed. <ref name="Citizendium" />

2010. aastal anti teada nisu [[genoomSekveneerimine|sekveneeriti]]i nisu [[sekveneerimine|sekveneerimisestgenoom]]. Kuna see on tohutult suur ja koosneb 17 miljardist aluspaarist ([[inimese genoom]] koosneb natuke enam kui 3 miljardist aluspaarist), siis onoli nisu seetõttu tähtsamate toidutaimede seas viimane, mille genoom järjestada õnnestus.<ref name="NLrOT" />

Nisu kvaliteedi üks tähtsamaid näitajaid on [[kleepevalk|kleepevalgukleepevalku]] ehk teraliimi moodustavate valkude (peamiselt [[gliadiin]]i ja [[gluteiin]]i) sisaldus. Mida suurem on teraliimi hulk [[nisujahu]]s ja sellemida elastsuselastsem see on, seda paremad on pagaritoodete küpsetusomadused. Kleepevalgu kogus jahus sõltub omakorda teravilja sordist. Eestis kasvatatud nisuteradnisu sisaldavadsisaldab keskmiselt 66% [[tärklis]]t, 2,9% [[suhkrud|suhkruid]], 9,9% [[kiudained (toit)|kiudaine]]id, 15% [[valk]]e, 2,3% [[lipiid]]e, 1,95% toiteelemente ja 14% [[vesi|vett]].<ref name="maailm" />

Nisust leitav [[gluteen]] tekitab nisu söövatel ja [[tsöliaakia|tsöliaakiat]] suhtes allergilistelpõdevatel inimestel [[Allergia|allergiat]].<ref name="2S9Jl" /> Tsöliaakia suhtes mitte allergilised inimesed tunnevad gluteeni või nisu suhtes tundlikkust.<ref name="eYzWk" /> 1000stHinnanguliselt üks inimene võibtuhandest põdedapõeb nisugluteeniallergiat, allergiat ning nisugluteeni suhtes tundliketundlikke on veel rohkem.<ref name="8eK7D" /> Arstid soovitavad nisuGluteeni suhtes allergilistel inimestel soovitatakse vältida gluteeninisu sisaldavat toidutoitu. Kuna selliseSellise toitumisviisi mõjud pole päris selged, siiskuna soovitavad nad iga aasta korra proovida gluteeni sisaldavat toitu, et näha keha reageeringut. Nisunisu on kasulik selles sisalduvate [[mikrotoitaine|mikrotoitainete]]<nowiki/>te tõttu.<ref name="8fkPi" />

! Toodang,<br>tonnides(tonni)

! Osakaal,<br>(%)

2012. aastal toodeti maailmas 671,5 miljonit tonni nisu, millega on see kolmandalkultuurtaimede kohalseas (maisi ja riisi järel) kolmandal kohal. Nisupõldude kogupindala oli 217,3 miljonit hektarit. 90–95% nisu kogutoodangust moodustab harilik nisu, millele järgneb kõva nisu (''Triticum durum'').<ref name="fao" />

1999. aastal tarbiti maailmas 101 kg nisu iga inimese kohta. Kõige suurem oli see näitaja [[Taani]]s (623 kg inimese kohta), agakuid enamus,enamik sellest (81%) sellest läkstarvitati loomasöödaks. <ref name="Citizendium" />

=== Kasvukoha tingimusedKasvutingimused ===

Tavaliselt kasvatatakse nisu merepinna kõrgusestmerepinnast kuni 3000 m kõrgusenikõrgusel, kuid [[Tiibet]]is võibkasvatatakse nisupõldude kõrgus ollanisu kuni 4570 m kõrgusel. Nisu kasvatamisel on [[kasvuperiood]]i optimaalne [[õhutemperatuur]] on ligi 25° C. Erinevad liigid ja sordid kasvavad õhutemperatuuridel alates 3–4° C ([[talinisu]]) kuni 30–32° C ([[suvinisu]]). Nisu võibsaab kasvatada seal, kus aastane [[sademete hulk]] on vahemikus 250–1750 mm. Kasvuperioodil on taimedele oluline piisava niiskuse olemasolu, kuid liigne niiskus muudab taimed haigustele vastuvõtlikuks ning saagikus väheneb oluliselt. Nisusaagi koristusaeg on lõunapoolkeral tavaliselt [[oktoober|oktoobrist]] [[jaanuar]]ini ning põhjapoolkeral [[aprill]]ist [[september|septembrini]].<ref name="fao2" /> Kasvukohas eelistab nisu parasniisket viljakat [[muld]]a, mille [[pH]] on suurem kui 5,0.<ref name="EE" />

Eestis kasvatatakse nisu alates teisest aastatuhandest eKr<ref name="EE" /> ning tänapäeval kasvatatakse meilsiin nisu ja otra teraviljadest kõige rohkem. 2010. aastal toodeti Eestis 338 500 tonni nisu, mismida vähenesoli eelmiseeelneva aastaga võrreldes 1,2% vähem. Nisutoodang moodustas teraviljade kogutoodangust 45,2%. Nisule järgnesid 297 300 tonniga [[oder]], 61 300 tonniga [[kaer]] ja 29 500 tonniga [[rukis]]. Talinisu kasvatati 40 800 hektaril ja selle saagikus oli 3022 kg/ha, suvinisu vastavad näitajad olid 81 000 ha ja 2736 kg/ha.<ref name="eestiteravili" /> Viimastel aastatel on nisukasvatamine oluliselt laienenud: 1988. aastal oli nisupõldude külvipinna suuruseks vaid 12 100 ha, mis on ligi kümme korda vähem kui aastal 2010. aastal.<ref name="stat" /> 2014. aastal oli kogu Eesti nisusaak juba 615 500 tonni ja saagikus 3988 kg/ha.

*varajased sordid '"Manu'", '"Helle'", '"Meri'" – valmivad keskmiselt 102–104 ööpäevaga;

*hilised sordid '"SW Estrad'", '"Monsun'", '"Triso'" – valmivad keskmiselt 108–109 ööpäevaga.