Filmimuusika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
[[Richard Raskin]] (1991) on pakkunud välja järgmise filmiheli tüpoloogia:
 
Kõik filmis kõlavad helidfilmihelid on kas:
# diegeetilised (''diegetic sound''): helid, mille heliallikas on tegelasele teada või käesolevas olukorras oletatav või tegelase mõtetes (''mind'') või
# mittediegeetilised (''non-diegetic sound''): väljastpoolt fiktsiooni piire pärinevad
 
Diegeetilised helid jagunevad järgmistesse põhiklassidesse (''major classes''):
# Tegelikud helid (''actual sound''): helid, mida igaüks, kes käesolevas olukorras viibib, peaks olema võimeline kuulma
## kaadrisisesed helid (''on-screen''): heli, mille allikas on kuulmise hetkel nähtaval. Tekst, mida tegelane räägib kaameras; nähtaval oleva kiriku või kirikukellade heli; saksofoni heli samal ajal, kuid tegelane mängib kaadris saksofoni.
## kaadrivälised helid (''off-screen''): helid, mis pärinevad allikast, mis küll hetkel ei ole nähtav, kuid mida on võimalik pidada käesoleva olukorra osaks. Võib olla kontrapunktiline. Teise tegelase hääl, mida tegelane kuulub enne, kui tegelane nähtavale ilmub või hoopis teisest toast. Kaadriväline heli võib moodustada kaadrisisese heliga kontrapunkti, afektiivse kontrasti.
## transitsionaalsed helid (''transitional''): kattuvad heli, mis ühendavad kaht järjestikust stseeni või registrit (''register''). Transitsionaalsed helid võivad olla diegeetiliselt kinnitunud (''anchored'') kas ühe või mõlema stseeni/registri külge.
## erinevalt kuuldavad (''differentially audible''): helid, mis on küll objektiivselt olemas, kuid mida teatud tegelane mingites tingimustes ei kuule.
# Subjektiivsed helid (''subjective sound''): helid, mis esinevad teatud tegelase mõtetes (mind) ning mida teised kohalolevad tegelased ei ole võimelised kuulma
## sisemine hääl (''inner voice''): kuuldavad mõtted, mis kulgevad teatud tegelase peas (mind). Tegelase sisemonoloog nüüd ja praegu või surnud tegelase hääl, mida edastavad inglid.
## kõneldud kirjutamine (''spoken writing''): tegelase hääl, mida on kuulda, kui ta loeb kuuldavalt teksti, mida ta kirjutab
## ettekujutatav heli (''imagined sound''): heli, mida tegelane kujutab ette end kuulvat
## moonutatud heli (''distorted sound''): heli, mille puhul tegelase vaimne seisund määrab selle, kuidas ta seda kuuleb
## meenutatud heli (''remembered sound''): heli, on pärit tegelase mälus olevast sündmusest
 
Mittediegeetilised helid jagunevad järgmistesse põhiklassidesse (major classes):
# Loo kuuldav jutustamine (''narrative voice-over''):
## homodiegeetiline heli (''homodiegetic''): loo jutustamine häälega, mida on võimalik identifitseerida kuuluvana ühele fiktsiooni (''fiction'') tegelastest (esimesele isikule)
### intradiegeetiline/raamitud heli (''infradiegetic/embedded''): Loo kuuldav jutustamine tegelase poolt, kes asub samas keset lugu ennast, ühele või mitmele teisele loo tegelasele. Seda tüüpi jutustajad on tegevuse ajal tavaliselt kaadris, mistõttu nende tekst moodustab lihtsa kaadrisisese heli. Seda ei tohi segi ajada sisemise häälega. Intradiegeetiline/raamitud heli kuulub diegeetiliste helide hulka.
### ekstradiedeetiline/raamiv heli (''extradiegetic/framing''): kõnelev hääl kuulub küll tegelasele, kuid on pärit hilisemast ajast, võrreldes antud hetkel filmis toimuvate sündmustega. See on tegelase otsekui tagasivaade möödunule.
## heterodiedeetiline heli (''heterodiegetic''): loo jutustamine häälega, mis ei kuulu ühelegi fiktsiooni (fiction) tegelastest (tavaliselt kolmas isik). Jutustaja ei ole nähtav. Seda tüüpi jutustaja juhib vaataja loo juurde, mille osaline ta ise polnud. Jutustaja juhib loo juurde vaataja, mitte filmi tegelase.
# Taustmuusika (''background music''): muusika, mis ei ole pärit ei salvestisemängijalt, elavalt orkestrilt või mõnelt muult allikalt, mis on fiktsiooni (''fiction'') osa. Lisaks paljudele muudele funktsioonidele toimib muusika märguandjana (cue), näiteks rääkides meile tegelase vaimsest seisundist või edastades unenäkku signaale reaalsusest.