Redaktsioon: 31. oktoober 2017, kell 03:08 redigeeri Parveto (arutelu \| kaastöö) 2905 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. jaanuar 2018, kell 23:36 redigeeri eemalda 2001:7d0:83bf:6580:5d13:47ba:142e:2668 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
25. rida: Kahekanalisel [[Stereofooniline\|stereofoonilise]]<nowiki/>l salvestamisel kannab vagu samaaegselt ja sõltumatult kummagi kanali informatsiooni – ühe kanali signaal on salvestatud vao ühe nõlva looklemisena (võnkumise suund 45° plaadi pinna suhtes, teine nõlv jääb sellest puutumata) ja teise kanali signaal samaaegselt vao teise samuti 45° nõlva looklemisena. Vao kumbki serv lookleb selle tõttu erikujuliselt vastavalt heli hetkväärtusele ühes või teises kanalis. Monofoonilise plaadimängijaga taasesitamisel peaksid kummagi kanali signaalid liituma üheks monofooniliseks horisontaalsuunaliseks signaaliks teguriga 0,707. === Kvadrofooniline salvestus === Puhtakujulise (diskreetse) [[kvadrofoonia]] puhul, tuleb simultaanselt salvestada neli sama helipilti kajastavat signaali nii, et neid saab pärast lahus taasesitada. Et tavalise stereoplaadi vakku ei saa salvestada mehaaniliselt, see tähendab võnkesuundade poolest eraldatuna, rohkem kui kaht sõltumatut signaali, rakendatakse kvadroheliplaadil ultrahelisageduspiirkonda kuuluvat 30  kHz kandevõnkumist, mis on lisatud kummalegi vao kaldpinnale ühega neljast signaalist [[Sagedusmodulatsioon\|sagedusmoduleeritud]] signaalina (süsteem CD-4). Nii salvestatud signaal katab kokku sagedusala 20 kuni 45 000 [[Herts\|~~hertsist~~hertsi]] ~~45 kilohertsini~~, millest taasesitatava heli sagedusala on kahel otse loetaval kanalil 20...20  000  Hz, kahel kandevsagedust kasutaval kanalil aga veidi kitsam (hinnanguliselt 20...15000  Hz). Sellise kompleksse ja laiaribalise signaali taasesitamiseks vajatakse aga niisugust ~~kahekanalist~~kahekanalilist stereohelipead, mille talitlussagedusala peab küündima 45 000 ~~kilohertsini~~hertsini. See saavutatakse vastava konstruktsiooniga ja erikujulise nn shibata-astla kasutamisega (mis on ligilähedaselt elliptilise, mitte sfäärilise otsaga). On püütud kasutada ka nn. maatrikseerimisega kvadrofoonilist süsteemi, mille puhul samast helipildist võetud nelja kanali signaalid kombineeritakse teatud reegleid järgides kaheks kompleksseks signaaliks, mida saab taasesitada tavalise stereogrammofoniga. Kahest signaalist uuesti nelja signaali saamiseks tuleb kasutada dekodeerimist spetsiaalse maatriksdekooderi abil. Tulemus ei ole täiesti täpne kvadrofoonia kuid annab paljude fonogrammide puhul rahuldava ruumilisuse efekti. 37. rida ⟶ 38. rida: Omaaegsed heliplaadid pöörlemissagedusega 78 pööret minutis (või selle ümbruses) olid põhiliselt valmistatud [[šellak]]i ja mitmesuguste täidisainete nagu tahm ([[nõgi]]), peen mineraalipulber või muu sellise segust. Täidisaineid kasutati mitte ainult soovitud värvitooni saamiseks, vaid ka plaadi mehaanilise kulumiskindluse tõstmiseks. Kahjuks põhjustavad täiteained aga ka abrasiivsuse ja mürataseme tõusu. Salvestusvagu nendel plaatidel on umbes 140...180  μm laiune, nende paigutustihedus raadiuse sihis on umbes 4 vagu millimeetrile. See annab 25  cm läbimõõdu puhul plaadi ühe külje mängimiskestuseks kuni 3 ~~min~~minutit 15 sekundit ja 30 cm läbimõõdu puhul kuni 4 minutit ja 30 sekundit. === Vinüülplaat === Pöörlemiskiirusega 33  1/3 ja 45 pööret minutis pöörlevad plaadid, nende hulgas kõik kahekanaliselt salvetatud stereofoonilised plaadid on valmistatud polüvinüülkloriidist (ehk vinüülist), vinüliidist või muust sobivate omadustega plastist. Nendel on šellakplaatidega võrreldes märksa väiksemate mõõtmete salvestusvagu ja vastavalt on suurendatud ka salvestusvagude paiknemise tihedust (vähendatud spiraali sammu). Seetõttu neid hakati nimetama ka mikrokiriplaatideks, aga enam on nad tuntud kui kauamängivad plaadid, sest vagude tihedama paigutuse plaadi aeglasema pöörlemise tõttu mahutavad nad sama mõõdu juures mitu korda pikema helisalvestuse. Mikrokiriplaadi vagu on kuni 45  μm laiune. Plaadile mahub keskmiselt 8 ... 12 vagu millimeetrile. See annab 25  cm läbimõõdu puhul plaadi ühe külje mängimiskestuseks kuni 18 minutit ja 30  cm läbimõõdu puhul kuni 22 minutit, aga fonogrammile teatud piirangute rakendamise korral isegi üle 30 minuti. Selliste astla ja vao mõõtmete puhul on heli taasesitamine ilma plaati kahjustamata võimalik vaid astla väga väikese survejõu juures. Helipea konstruktsioonist olenevalt on see tüüpiliselt vahemikus 70...5  mN (see on 7...0,5 grammi). JaNende plaatide taasesitamine on praktiliselt võimalik ainult elektrilise helipea vahendusel. === Painduv heliplaat ehk elastik ===

Heliplaat: erinevus redaktsioonide vahel