Nutistu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Värkvõrk''' ehk '''asjade internet''' (inglise keeles ''internet of things'', [[lühend]] ''IoT'') on [[Internet]]i kaudu seotud asjade võrk, kus need kasutaja ja üksteisega informatsiooni jagavad ja vahetavad ning koos teatud ülesandeid täidavad.

Need seadmed võivad olla nii nutitelefonid, köögitehnika, pesumasinad, autod, meditsiiniseadmed, aktiivsusmonitorid, hooned ja kasvõi valgusfoorid[[foor]]id. Ekspertide hinnangul on aastaks 2020 maailmas üle 50 miljardi värkvõrgu seadme.<ref name="cisco.com" /> Turu väärtus on prognoositud 80 miljardit dollarit.<ref>[https://www.toptal.com/designers/interactive/smart-home-domestic-internet-of-things Toptal - Home Smart Home: asjade internetikaubandus]</ref>

Esmakordselt kasutas inglise keelsetingliskeelset väljendit Internet of Things Inglise ettevõtja Kevin Ashton 1999. Aastalaastal.

Esimene internetti ühendatud nn ebatraditsiooniline seade pärineb aastast 1980. Carnegie ülikoolis oli Coca-Cola müügiautomaat, mille programmeerijad ühendasid internetti. Nad said kontrollida masina seisukorda ning teha kindlaks teha, kas masinas on neid vajadusel jook ootamas.

Eestikeelne väljend „värkvõrk“ pärineb Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Eesti Keele Instituudi ja Postimehe poolt 2014. aastal korraldatud sõnavõistluselt, kus otsiti eesti keelseideestikeelseid vasteid populaarsetele võõrsõnadele.<ref name="sonavoistlus.ee" />

Värkvõgu seadmedVärkvõguseadmed on laialdaselt levinud.

'''Värkvõrk Liiklusesliikluses'''

Kõik Tesla mudelid on võimelised tegema tarkvara uuendust iseseisvalt ja juhtmevabalt. Näiteks 2016 aastal väljastas Tesla Motors mitmetele [[Model S]]-i autodele tarkvarauuenduse, mis tõi endaga kaasa mitmeid uusi funktsioone. Uutest funktsioonidest enim kõneainet pakkuv on isesõitmine. Tänu uuele tarkvarale oskavad alates septembrist toodetud Model S-id ise sõidurida ning kiirust muuta. Lisaks saavad nad hakkama ka lihtsamate asjade nagutoimingutega, ntnäiteks pidurdamisega.<ref name="kiip.ee" />

Ka Eesti liikluses on suure liiklussagedusega ja mitmerajalistel teedel kasutusel liiklusmärgid, mis on võimelised muutma hetkel kehtivad kiiruspiirangut ning seda näiteks vastavalt ilmastiku- või liiklusolukorraleliiklusoludele. Tallinnas on kasutusel ka nutikad valgusfooridfoorid, mis kiirust ületava auto puhul muudavad talle nähtava valgusfoori tule punaseks, et sundida autojuht aeglustuma.

Aastast 2013 on teada juhus, kus nutikat külmkappi kasutati DDOS rünnakuks ehk mass-päringute tegemiseks teiste seadmete serveritest. Selle käigus kasutati külmkappi rohkem kui 100 tuhande nutika seadme omavahelises ühenduses, kaasa arvatud nutikad televiisorid, külmkapp ning nakatatud seadmed saatsid välja vähemalt 750 000 spämmi kirjarämpskirja. Samas on teine turvafirma Symantec selle väite ümber lükanud ja väitnud, et nemad on sama rünnaku käigus tuvastanud, et viirust levitasid ainult Windows´itWindowsit sisaldavad arvutid ning et külmkapid veel vähemalt esialgu viiruseid edasi ei levita ega ise rünnakuid ei korralda. Samas väidab Symantec, et leidis niiöelda päris IOT-le iseloomuliku viiruse – Linux.Darlloz, kuid see nakatab ainult Linuxi põhiseid asju nagu ruutereid, kaameraid ja meelelahutuse seadmeidmeelelahutusseadmeid.<ref name="ioteesti" />

#RFID ja NFC – RFID oli domineeriv tuvastus tehnoloogia kuni 2010. aastani kui NFC toega mobiiltelefonid hakkasid rohkem levima.

#Visuaalsed märgid – Kasutataksekasutatakse näitkesnäiteks turunduskampaaniates, kus kasutajatel on võimail QR-koodist nutitelefoniga pilti tehes avada veebilehitsejaga vastav veebileht. Populaarsed tänu odavusele ja lihtsale kasutamisele.

#Bluetooth low energy – ehk BLE, on uus sidestandard mida riistvaraliselt toetavad juba enamus uued nutitelefonid. Eeliseks on vägagi väike energiatarbimine, näiteks on tuvastatav seade võimeline CR2032 patareil töötama ligi aasta.

#Z-Wave – nutikodude suhtlus standardsuhtlusstandard

#Wifi-direct – Seadmeltseadmelt-seadmele wifi Wi-Fi-ühendust pakkuv standard, mis ei vaja ühenduseks ligipääsupunktipääsupunkti. Eeliseks on suured kiirused ningja madallühike latentsusaeg.

#LTE-Advanced – LTE-A on suuri kiirusi pakkuv mobiilside standardmobiilsidestandard. Võrreldes originaalse LTE sidega pakub LTE-A suuremat leviala ning madalamat latensust. LTE-A mängib olulist rolli autode omavahelises suhtluses.