Nicolas Bourbaki: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
'''Nicolas Bourbaki''' on kollektiivne [[pseudonüüm]] 20. sajandi prantsuse mõjukalemõjuka [[matemaatik]]ute ühenduseleühenduse kollektiivne [[pseudonüüm]].
 
Bourbaki kollektiiv kasvas välja [[Pariis]]i [[École Normale Supérieure]]'i noortest lõpetanutest, kes otsustasid ühiselt kirjutada [[matemaatiline analüüs|matemaatilise analüüsi]] õpiku, mida hakataks kasutama Prantsusmaa kõrgkoolides. See raamat pidi välja vahetama [[Édouard Goursat]]' poolt kirjutatud Prantsusmaal kasutatava klassikalise matemaatilise analüüsi õpiku. Nad lootsid, et uuest õpikust saab vääriline vahetus Goursat' kvaliteetraamatule ja soovisid samal ajal, et see kajastaks kõiki [[matemaatika]]s 20. sajandil aset leidnud edusamme.
 
== Liikmed ==
10. rida:
=== André Weil ===
 
[[André Weil]] oli meister väga paljudes matemaatika valdkondades. Tema panus erinevates valdkondadesse, nagu [[harmooniline analüüs]], [[diferentsiaalgeomeetria]], [[algebraline arvuteooria]], [[kompleksmuutuja funktsioonide teooria]], on suur. Ta oli üks peamisi Bourbaki liikumise tõukejõude ja oli isegi nii haaratud sellest, et andispani oma tütrele nimeks Nicolette (Bourbaki eesnime järgi).
 
=== Henri Cartan ===
18. rida:
=== Claude Chevalley ===
 
[[Claude Chevalley]] ei tegutsenud nii mitmes valdkonnas kui eespoolnimetatudeespool nimetatud, kuid see-eest läks ta sügavuti [[algebraline geomeetria|algebralises geomeetrias]] ja algebralises arvuteoorias.
 
=== Jean Dieudonné ===
33. rida:
Kuigi Bourbaki kaastöölised olid kõik hiilgavad matemaatikud, polnud nad siiski universaalsed, nad olid sellest teadlikud ning vastavalt oma võimetele andsid panuse ühisesse ettevõtmisse. Nad ei jaganud tööd nii, et igaüks kirjutab selle osa, milles ta on kõige tugevam – sel moel oleksid nad kirjutanud vaid tavalise matemaatikaentsüklopeedia, ja see polnud tee, mida nad tahtsid käia. Et sünteesida erinevaid matemaatika valdkondi, ohverdasid kõik oma isiklikud huvid ja hülgasid uuringud neile meeldivais valdkondades, nad alustasid puhta lehena ja uurisid mitu aastat usinalt matemaatikavalla fundamentaalkontseptsioone.
 
Mehed hakkasid kohtuma omavahel Bourbaki-kongressidel 3 korda aastas, need kestsid nädala või kaks erinevates kaunites puhkepaikades. Päevas töötati intensiivselt umbes 8 tundi ja siis pühenduti puhkusele ja erinevatele huvidele. Kongressidel tehti plaane “Elementide” uute köidete osas ja valmistati neist igaüht ette. Mõni liikmeskonnast nõustus kirjutama kindlal teemal esialgse käsikirja, millest ta hiljem ülejäänutele koopiad saatis, et seda järgneval kongressil arutada. Järgneval kongressil toimus elav arutelu, mille käigus pandi paika käsikirja uus versioon ning anti see kellelegi teisele samal teemal uue töö kirjutamiseks. Sama tööga võis nii juhtuda mitmeid kordi. Mõnikord teema käsitlemine lõpetati ning selle juurde tuldi tagasi alles hilisematel konverentsidel. Need mitmekordsed käsikirja revideerimised garanteerisid töö kõrge kvaliteedi ja muidugi oli võimatu nii eristada kellegi konkreetse isiku panust. Bourbaki muutus niiviisi nagu iseseisvaks persooniks. Liikmete omakasupüüdmatu ühendus kindlustas ka selle, et Bourbaki jäi alati nooreks, õigemini tema tööd kandsid endas alati noorte originaalsete kaastööliste ideid ja vaimu. See tagati kokkuleppega, et kaastöölised taanduvad enne kui saavad 50-seks.
 
“Elementide” stiil on väga abstraktne ja rangelt loogiline. Seepärast võib see osutuda igavaks vähemate teadmistega varustatud matemaatikuile. Bourbaki on isegi kirjutanud, et “”Elemendid” on mõeldud otseselt neile, kellel on head teadmised ülikooli matemaatikakursuse ühe või isegi kahe aasta ulatuses.” Muidugi ei kehtinud see nende kohta, kes õppisid École Normale Supérieure’is Pariisis , ühes parimas Prantsusmaa matemaatikakoolis, kus oli õppinud ka selline suurkuju nagu [[Lagrange]]. Ülesanded “Harjutustes”, mis kaasnes “Elementidega”, olid väheste matemaatiliste teadmistega inimesele liiga rasked. Hoolimata kõigest esindab “Elemendid” täielikku ja loogilist kõigi matemaatikavaldkondade (isegi päris uute) kompleksetkompleksset käsitlust.
 
[[Kategooria:Matemaatika]]