|
Õppis [[Peterburi ülikool]]i filosoofiateaduskonnas ([[1912]]–[[1914]]),
[[1914]]. astus vabatahtlikult armeese ning lõpetas sõjakooli ningja sai ohvitseriauastme, sõdis [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] ja [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] [[Punaarmee]] vastu.
1920. aastal pärast [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] lõppu tuli Eestisse tagasi, aastail [[1922]]–[[1927]] töötas diplomaadina ([[1926]]–[[1927]] oli esindaja Leedus).
[[Isamaaliit (1935-1940)|Isamaaliidu]] keskjuhatuse liige aastail [[1935]]–[[1940]], [[Riikliku Propaganda Talitus]]e juht aastail [[1935]]–[[1937]], ajalehe [[Uus Eesti (ajaleht)|Uus Eesti]] peatoimetaja aastail [[1937]]–[[1939]], minister (Riikliku Propaganda Talituse ja [[Informatsiooni Keskus]]e juhataja) aastail [[1939]]–[[1940]] [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Kaarel Eenpalu teises valitsus]]es ja [[Jüri Uluotsa valitsus]]es.
Arreteeriti detsembris 1940 [[Aegviidu]]s, kus varjas ennast [[ Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)|Nõukogude okupatsioonivõimude]] eest.
Oidermaa käis [[1937]]. aastal Eesti delegatsiooni liikmena tutvumas [[saksa kunst]]<nowiki/>i ja saavutustega [[Königsberg]]<nowiki/>is, [[München]]<nowiki/>is, [[Nürnberg]]<nowiki/>is, [[Frankfurt|Frankfurdis]]<nowiki/>is, [[Düsseldorf]]<nowiki/>is, [[Oldenburg]]<nowiki/>is, [[Hamburg]]<nowiki/>is ja [[Berliin]]<nowiki/>is. Münchenis külastas ta degenereerunud kunsti kujutavat näitust. Oidermaa on näituse kohta öelnud järgmist: „Sellel näitusel olid välja pandud mitmesuguste äärmuslike kunstivoolude esindajate teosed, mis teatavasti mõni aeg tagasi mõnelpool kaunis moes olid. Selle näitusega taheti näidata, missugune kunst mitte ei pea olema. Näitus oli päris mõjuv. Siia oli tõesti palju hirmsaid lõustasid kokku kogutud. Eriti silma torkasid igasugused [[Aadam ja Eeva|Aadama ja Eeva]] paradiisi pildid, siis [[Jeesus]]<nowiki/>e ristilt mahavõtmine, kus igalpool oli palju iseloomulikke [[Juudid|juudi]] nägusid. Oli palju lausa tooreid, inetuid, jõhkraid pilte, mis tekitasid vastikust.“ Lisaks külastas ta ametlikult soositud kunsti kujutavat näitust, mida iseloomistas järgmiselt: „Oli palju tööinimeste, meeste ja naiste portreid, tööd, maastikke ja loomi kujutavaid pilte. Üldine mulje jäi siiski, et selle näituse tase peale üksikute erandite on võrdlemisi keskmine.“ 11. septembril oli Eesti delegatsioon jõudnud Nürnbergi, kus tol hetkel toimus 12 000 hitlerinoore vannutamise tseremoonial. Seal nägi Oidermaa [[Adolf Hitler]]<nowiki/>it, keda ta iseloomustas järgmiselt: „Käitub hulkade ees vabalt, pingetult, ilma poosita, enesekindlalt. Hääl – kandev [[bariton]], isikupärase sügava [[Tämber|tämbriga]]. Žestikulatsioon – napp. Pea- ja käeliigutused üksikutes tähtsamates kohtades allakriipsutustena. Kõnetempo pikaldane, selge hääldamisega. Lauseehitus ja ainestik lihtne, nii et läbilõike-inimene vaevata võib kõne arenemist jälgida ja kaasa elada. Improviseerib kõne keskel kergelt ja osavasti.“ Eesti delegatsiooni leidis kokkuvõttes, et rahvussotsialistlik liikumine sobib Saksa rahva iseloomu ja maitsete põhilistele omaduste ning Saksa olustikuga.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref>
==Tunnustused==
|
