Aléxandros Mavrokordátos: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
32. rida:
| partei= Inglise partei
}}
'''Alexandros Mavrokordatos''' (Αλέξανδρος Μαυροκορδάτος; [[11. veebruar]] [[1791]] [[KonstantinoopolKostantiniyye]] – [[18. august]] [[1865]] [[Aígina]]) oli [[Kreeka]] riigimees, kes põlvnes [[Konstantinoopol]]iKostantiniyye [[Fener]]i piirkonnast pärit [[Mavrocordatos]]e perekonnast. Tegemist oli ühe selle aja suurema sealse [[Kreeklased|kreeklastega]] asustatud kvartaliga. Tema abikaasa oli Katerina Bals.
 
Aastal [[1812]] asus ta oma onu, [[Valahhia]] [[hospodar]]i [[Jean Georges Caradja]] õukonda, kellega koos ta viibis ka [[eksiil]]is [[Austria]]s ja [[Itaalia]]s ([[1818]]), kus ta õppis [[Padova Ülikool]]is. Ta oli Kreekas [[Ottomani impeerium]]i võimu kukutamise eesmärgil asutatud salaseltsi [[Filiki Eteria]] liige ning nende [[Fener]]i kreeklaste seas, kes [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõja]] puhkemisel kiirustasid aastal [[1821]] Moreasse ([[Peloponnesos]]e varasem nimi). Ta püüdis aktiivselt luua tavapärast valitsust ning [[1822]]. aasta jaanuaris valis esimene riiklik assamblee ta "täidesaatva võimu presidendiks".
42. rida:
Pärast [[Mesolóngi kolmas piiramine|Mesolóngi langemist]] [[1826]]. aasta [[22. aprill]]il tõmbus ta aktiivsest tegevusest tagasi. Seda aga seni kuni president [[Ioannis Kapodistrias]] tegi temast sõjavarustuse administreerimise komisjoni liikme. Sellel kohalt lahkus ta [[1828]]. aastal. Peale Kapodistriase mõrva [[1831]]. aasta [[9. oktoober|9. oktoobril]] ja tema venna ning tema töö jätkaja [[Augustinos Kapodistrias]]e tagasi astumist järgmise aasta [[13. aprill]]il sai Mavrokordatosest rahandusminister. Ta oli 1832. aasta juulis [[Argos]]es toimunud riikliku assamblee asepresident ja määrati kuningas [[Otto I (Kreeka)|Otto I]] poolt esialgu tema rahandusministriks ja seejärel [[1833]]. aastal ka [[Kreeka valitsusjuhtide loend|Kreeka peaministriks]].
 
Alates [[1834]]. aastast oli ta Kreeka saadik [[München]]is, [[Berliin]]is ja [[London]]is ning peale järjekordset lühikest perioodi Kreeka peaministrina aastal [[1841]] sai temast saadik [[KonstantinoopolKostantiniyye]]iss. Peale [[1843]]. aasta [[3. september|3. septembril]] toimunud ülestõusu naasis ta [[Andreas Metaxas]]e valitsuse portfellita ministrina [[Ateena]]sse ja [[1844]]. aasta aprillist augustini oli ta peale Vene partei võimult lahkumist moodustatud valitsuse juht. Opositsiooni minnes erines ta teistest oma jõuliste rünnakute poolest, mis olid suunatud [[Ioannis Kolettis]]e valitsuse vastu. Aastatel [[1854]]–[[1855]] oli ta taas mõne kuu valitsusjuht. Ta suri 18. augustil 1865 Aíginas.
 
==Kirjandus==