Redaktsioon: 19. jaanuar 2018, kell 13:15 redigeeri Enelp (arutelu \| kaastöö) 171 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. jaanuar 2018, kell 13:21 redigeeri eemalda Enelp (arutelu \| kaastöö) 171 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: ==Eesti keele palatalisatsioon== Eesti keele palatalisatsiooni näol on tegemist [[sekundaarne palatalisatsioon\|sekundaarse palatalisatsiooniga]]. Palatalisatsiooni peamine põhjus eesti keeles on [[assimilatsioon]], kui konsonandile järgneb [i] või [j], näiteks sõnades 'asi' ja 'palju'. Põhjus võib olla ajalooline, st [i] või [j] on sõnas varem olnud, kuid häälikumuutuste tõttu enam seal ei ole. Konsonandi palatalisatsiooni põhjustavad ka selle naabruses olevad häälikud, näiteks on palatalisatsiooni põhjustajateks eesvokaalid. Näiteks sõnades kül´m ja sel´ge põhjustavad palatalisatsiooni konsonandile eelnevad eesvokaal [ü] või [e]. Sõnaalgulised konsonandid eesti keeles ei palataliseeru.<ref name="ekh">Asu, Eva Liina, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras 2016. Eesti keele hääldus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref> 13. rida: Eesti keele ortograafia palatalisatsiooni ei kajasta. Foneetilises ja fonoloogilises kirjas tähistab peenendust püstkriips tähe kohal või kõrval, näiteks n´, l´.<ref name="ekh" /> Eesti keeles palataliseeruvad alveolaarid [l], [n], [s], [t]. Murdeti esineb ka [r]'i palatalisatsiooni.<ref name="ekh" /> Konsonantide palataliseerimine varieerub murdeti. Näiteks on leitud, et ühesilbilistes sõnades on pika vokaali järgne konsonant tavaliselt palataliseeritud [[Lõuna-Eesti]] murdetaustaga kõnelejatel, [[Põhja-Eesti]] kõnelejatel aga mitte <ref>Teras, Pire, Karl Pajusalu 2014. Palatalisatsioonist ja prepalatalisatsioonist spontaanses eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 3.</ref>,<ref>Põld, Enel 2016. Pika vokaali järgse konsonandi hääldus i-tüvelistes sõnades eesti murretes. Bakalaureusetöö. Tartu. Käsikiri TÜ eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudis</ref> Eesti keeles on palatalisatsiooni tähendust eristav funktsioon pigem harv. Näiteks sõnades 'sul´g' (omastav 'sule') ja 'sulg' (omastav 'sulu') või 'pal´k (omastav 'palgi') ja 'palk' (omastav 'palga') eristab palatalisatsioon tähendust.[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=5&id=19] Enamasti oleneb palatalisatisooni esinemine kõneleja idiolektist või murdetaustast. Lõuna-Eesti murdealal on palatalisatsioon laialdasem, kusjuures lisaks [l], [n], [s], [t]-le võivad palataliseeruda ka muud konsonandid.<ref>Org, Laivi 2005. [[Võru]] palatalisatsiooni akustikast. Magistritöö. Tartu Ülikool, ~~filosoo-fiateaduskond~~filosoofiateaduskond, eesti keele ajaloo ja murrete õppetool. Käsikiri TÜ eesti ja üldkeele-teaduse instituudis.</ref> Eesti keele palatalisatsiooni ~~akustikat~~[[akustika]]t iseloomustab palataliseeritud konsonandile eelneva vokaali pikenemine. Vokaali pikendab palataliseeritud konsonandile eelnev pikem [i]-line siire. Palataliseeritud konsonandile eelneva vokaali formantstruktuuri iseloomustab kolmanda [[formant\|formandi]] väärtuse tõus ja esimese fomandi väärtuse langus. Teise fomandi puhul lõpeb vokaali lõpusiire palataliseeritud konsonandi puhul kõrgematel väärtustel, võrreldes palataliseerimata vastega.<ref name="ekh" /> [[Pilt:Palataliseeritud konsonant n vokaali a järel.png\|488x488px\|raam\|Spektrogramm palataliseeritud konsonandist /n/, mis järgeb vokaalile /a/\|tühi]][[Pilt:Palataliseerimata an.png\|425x425px\|raam\|Spektrogramm palataliseerimata konsonandist /n/, mis järgeb vokaalile /a/\|tühi]] ==Palatalisatsioon muudes keeltes== Palatalisatsiooni esineb näiteks [[inglise keel\|inglise]], [[kreeka keel\|kreeka]], [[jaapani keel\|jaapani]], [[rumeenia keel\|rumeenia]], watjarri keeles. Paljudes keeltes esineb palatalisatsiooni vaid mingis [[murre\|murdes]].<ref name="bateman" /> Palatalisatsiooni esineb mitmetes [[slaavi keeled\|slaavi keeltes]], näiteks [[vene keel\|vene]]. Ehkki ka vene keeles on tegemist sekundaarse palatalisatsiooniga, on see selgemini tajutav kui eesti keeles. Vene keeles on palataliseerimata ja palataliseeritud konsonandiga sõnapaarideks näiteks мат 'matt' (males) ja мать 'ema'. [https://therussianblog.wordpress.com/2012/02/18/palatalization-in-russian/] == Välislingid==

Palatalisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel