Redaktsioon: 19. jaanuar 2018, kell 12:56 redigeeri Enelp (arutelu \| kaastöö) 171 muudatust pildid uues kohas Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. jaanuar 2018, kell 13:04 redigeeri eemalda Enelp (arutelu \| kaastöö) 171 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
20. rida: Eesti keele palatalisatsiooni akustikat iseloomustab palataliseeritud konsonandile eelneva vokaali pikenemine. Vokaali pikendab palataliseeritud konsonandile eelnev pikem [i]-line siire. Palataliseeritud konsonandile eelneva vokaali formantstruktuuri iseloomustab kolmanda formandi väärtuse tõus ja esimese fomandi väärtuse langus. Teise fomandi puhul lõpeb vokaali lõpusiire palataliseeritud konsonandi puhul kõrgematel väärtustel, võrreldes palataliseerimata vastega.<ref name="ekh" /> [[~~Fail~~Pilt:Palataliseeritud konsonant n vokaali a järel.png\|Spektrogramm palataliseeritud konsonandist /n/, mis järgeb vokaalile /a/\|vasakul\|488x488px\|Palataliseeritud konsonant n vokaali a järel.png\|raam\|Spektrogramm palataliseeritud konsonandist /n/, mis järgeb vokaalile /a/]] [[~~Fail~~Pilt:Palataliseerimata an.png\|425x425px\|raam\|Spektrogramm palataliseerimata konsonandist /n/, mis järgeb vokaalile /a/]] ==Palatalisatsioon muudes keeltes==

Palatalisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel