Palatalisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pilt |
pildid uues kohas |
||
19. rida:
Eesti keele palatalisatsiooni akustikat iseloomustab palataliseeritud konsonandile eelneva vokaali pikenemine. Vokaali pikendab palataliseeritud konsonandile eelnev pikem [i]-line siire. Palataliseeritud konsonandile eelneva vokaali formantstruktuuri iseloomustab kolmanda formandi väärtuse tõus ja esimese fomandi väärtuse langus. Teise fomandi puhul lõpeb vokaali lõpusiire palataliseeritud konsonandi puhul kõrgematel väärtustel, võrreldes palataliseerimata vastega.<ref name="ekh" />
[[Fail:Palataliseeritud konsonant n vokaali a järel.png|Spektrogramm palataliseeritud konsonandist /n/, mis järgeb vokaalile /a/|vasakul|488x488px]]
[[Fail:Palataliseerimata an.png|425x425px]]▼
==Palatalisatsioon muudes keeltes==
Paljudes keeltes esineb palatalisatsiooni vaid mingis [[murre|murdes]].
Palatalisatsiooni esineb mitmetes slaavi keeltes, näiteks vene. Ehkki ka vene keeles on tegemist sekundaarse palatalisatsiooniga, on see selgemini tajutav kui eesti keeles. Vene keeles on palataliseerimata ja palataliseeritud konsonandiga sõnapaarideks näiteks мат 'matt' (males) ja мать 'ema'. [https://therussianblog.wordpress.com/2012/02/18/palatalization-in-russian/][[Fail:Palataliseeritud konsonant n vokaali a järel.png|Spektrogramm palataliseeritud konsonandist /n/, mis järgeb vokaalile /a/|vasakul|488x488px]]▼
▲Palatalisatsiooni esineb mitmetes slaavi keeltes, näiteks vene. Ehkki ka vene keeles on tegemist sekundaarse palatalisatsiooniga, on see selgemini tajutav kui eesti keeles. Vene keeles on palataliseerimata ja palataliseeritud konsonandiga sõnapaarideks näiteks мат 'matt' (males) ja мать 'ema'. [https://therussianblog.wordpress.com/2012/02/18/palatalization-in-russian/
▲[[Fail:Palataliseerimata an.png|425x425px]]
== Välislingid==
| |||