Eerik-Juhan Truuväli: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{allikad}}
'''Eerik-Juhan Truuväli''' (sündinud [[7. märts]]il [[1938]] [[Pärnu]]s) on eesti jurist, [[Tartu Ülikool]]i Õigusinstituudi õigusteooria erakorraline professor. 1957.aastal lõpetas Viljandi 1. Keskkooli ja asus samal aastal õppima juristiks Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna 1962. aastal, kaitstes diplomitöö "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise ümberkorraldamise küsimusi" (juhendaja Ilo Sildmäe). 1960-1962 ideeloogiatöötaja, töötades ELKNÜ TRÜ komitee palgalise sekretärina, 1962-1963 EKP Tartu Rajoonikomitee osakonnajuhataja asetätitjana. 1963-1966 teadustööl, olles TRÜ aspirant. 1966-1967 TRÜ riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedris assistent; 1967-1970 samas kateedris vanemõpetaja; 1970-1977 samas kateedris dotsent. 1977-1979 teadur TRÜ kõrgkooli komplekse uurimise laboris (vanemteadur). Aastast 1979 ENSV Teaduste Akadeemia Ajalooinstituudi vanemteadur. 1967. aastal kaitses TRÜs kandidaadiväitekirja "Kodanliku riigiaparaadi purustamine ja sotsialistliku riigiaparaadi loomine Eestis 1940/1941.a." (juhendaja Paul Vihalem). (TRÜ Õigus- ja majandusteaduskonna nõukogu ees kaitsesid väitekirju...- Nõukogude Õigus, 1967, nr. 4, lk. 231). Aastast 1988 asus tegutsema enam õigusvaldkonnas, töötades pidevalt täiskoormusega mitmel ametikohal nii Tartus kui Tallinnas. 1988-1991 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi konstitutsioonikomisjoni liige; 1990–92 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedri juhataja ja dotsent. 1990 aastal sai Edgar Savisaare valitsuse initsiatiivil loodud uue Põhiseaduse eelnõu töörühma liige (koos Raivo Vare, Rein Langi, Märt Raski jt), mida juhtis ka Põhiseaduse Assamblee ajal justiitsminister Jüri Raidla. Peale Põhiseaduse eelnõu valmimist (nn Jüri Raidla töörühma projekt) tegutses sama töörühma koosseisus kui Põhiseadusliku Assamblee ekspertkomisjoni liige (1991-1992). Aastast 1992-1998 Eesti Vabariigi Sisekaitseakadeemia (alates 1993 Riigikaitse Akadeemia) kateedrijuhataja ja -õppejõud, olles samal ajal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse instituudi õppejõud. [[1989]]–[[1993]] oli ta [[Eesti Vabariigi Valimiskomisjon]]i esimees. President Lennart Meri esitas 1993.a. Eerik-Juhan Truuväli õiguskantsleri kandidaadiks, mis tekitas parlamendis esindatud erakondades suuri vaidlusi, lõpuks ühe enamhäälega osutus E.-J.Truuväli siiki õiguskantsleriks valituks. Aastatel [[1993]]–[[2000]] oli Eerik-Juhan Truuväli [[õiguskantsler]]. (Eesti sai õiguskantsleri. - Hommikuleht, 30. jaanuar 1993, lk.2; Hannes Rumm. Eerik-Juhan Truuväli üle noatera õiguskantsleriks: valitsusliit salajasel hääletamisel lõhki. - Postimees, 29. jaanuar 1993, lk. 1; Epp Alatalu. Leidus mees, kes luua murdis. - Õhtuleht, 2. veebruar 1993, lk. 5. ). Eesti Vabariigi õiguskantslerina jätkas õppejõuna, olles ühtlasi 1993–97 Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituudi dotsent, 1993–98 Riigikaitse Akadeemia õppejõud, 1997–2002 Sihtasutuse Õigusinstinstituut asutaja ja õppejõud (2000–2002 õppeprorektor ja avaliku õiguse osakonna juhataja), Pärast 2002.aastal SA Õigusinstituut üleminekut Tartu Ülikooli õigusteaduskonna koosseisu, 2002–2009 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse instituudi erakorraline professor ja 2009–2010 samas külalisprofessor. 2001-2006 Vabariigi Presidendi poolt kokkukutsutud õigusekspertide komisjoni liige (2001–2006). Olnud samuti Eesti delegatsiooni eksperdiks läbirääkimistel NSV Liiduga. Eesti Õiguskeskuse nõukogu liige (1993–2000), MTÜ Polis asutajaliige ja president (2004–2011). Aastatel 1961-1991 oli Eerik-Juhan Truuväli NLKP liige.
 
T: Riigi ja õiguse teooria (kaasautorid A. Kiris, P. Vihalem). I–II. Trt 1971, III (kaasautor P. Vihalem). Tln, 1975; Oktoobrirevolutsioonist arenenud sotsialismi põhiseaduseni Eestis (koost, kaasautor). Tln, 1981; Valimisõigus ja valimised Eestis 1917–1980. I–II. Tln, 1986; 1940. aasta Eestis. Dokumentide ja materjalide kogumik (koost, kaasautor, toim-koll-i liige). Tln, 1990 (vene k-s 1989); Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (kaasautor, toim-koll-i liige). Tln, 2002, 22008; Põhiseaduse teel (koost, kaasautor). Tln, 2008.