Redaktsioon: 19. jaanuar 2018, kell 12:27 redigeeri Enelp (arutelu \| kaastöö) 171 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. jaanuar 2018, kell 12:29 redigeeri eemalda Enelp (arutelu \| kaastöö) 171 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: ==Eesti keele palatalisatsioon== Eesti keele palatalisatsiooni näol on tegemist [[sekundaarne palatalisatsioon\|sekundaarse palatalisatsiooniga]]. Palatalisatsiooni peamine põhjus eesti keeles on [[assimilatsioon]], kui konsonandile järgneb [i] või [j], näiteks sõnades 'asi' ja 'palju'. Põhjus võib olla ajalooline, st [i] või [j] on sõnas varem olnud, kuid häälikumuutuste tõttu enam seal ei ole. Konsonandi palatalisatsiooni põhjustavad ka selle naabruses olevad häälikud, näiteks on palatalisatsiooni põhjustajateks eesvokaalid. Näiteks sõnades kül´m ja sel´ge põhjustavad palatalisatsiooni konsonandile eelnevad eesvokaal [ü] või [e]. Sõnaalgulised konsonandid eesti keeles ei palataliseeru.<ref name="ekh">Asu, Eva Liina, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras 2016. Eesti keele hääldus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref> Eesti keele palatalisatsiooni näol on tegu prepalatalisatsiooniga, mis tähendab, et palatalisatsioon on tajutav konsonandi algusosas. Prepalatalisatsiooni tunnuseks on konsonandile eelnev [i]-laadne siire. Võrreldes muude keeltega on eesti palatalisatisooni nimetatud suhteliselt nõrgaks.<ref>Asu, Eva Liina, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras 2016. Eesti keele hääldus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref>

Palatalisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel