Nahka sisenevad peptiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
 
== Nahka sisenemise mehhanism ==
Kuna naha puhul on tegu inimese suurima [[organ]]iga, on see heaks sihtmärgiks näiteks erinevate ravimite manustamisel. Seevastu pärsivad transdermaalset transporti naha struktuursed omadused. Üheks kõige suuremaks probleemiks antud juhul on molekulide difundeerumine läbi naha pindmiste kihtide, eriti just läbi [[sarvkiht|sarvkihi]].
 
=== Sarvkihi ehitus ===
Kõige raskemini ületatav struktuur transdermaalsel transpordil on [[sarvkiht]]. Selle puhul on tegemist organismis kaitsefunktsiooni täitva barjääriga pärisnaha ja keskkonna vahel. Tegu on naha kõige pindmise kihiga, mis rakulisel tasemel koosneb mitmetest üksteise peal tihedalt kihiti paiknevatest [[keratinotsüüt]]idest. Mida rohkem liiguvad keratinotsüüdid sarvkihi basaalsest osast nahapinna poole, seda rohkem diferentseerunumaks muutuvad rakud. Sealhulgas koosnevad kõige pindmised kihid terminaalselt diferentseerunud keratinotsüütidest, mida nimetatakse ka korneotsüütideks. Just sarvkihi pealmise surnud kihi tõttu pole transdermaalse transpordi alguses võimalik ära kasutada raku metaboolset aktiivsust nahka sisenemiseks. Seevastu omavad nahka läbivate osakeste füüsikalis-keemilised omadused olulisemat rolli eduka transdermaalse transpordi teostamisel.
 
Sarvkihi lihtsustatud struktuuri võib võrrelda telliskiviseinaga, kus telliskivideks on keratiinirikkad keratinotsüüdid ning mört koosneb mitmetest keramiidi, rasvhapete, kolesterooli ja kolesterooli estrite lipiidsetest kaksikkihtidest.<ref name=":4" /> Just sellise keerulise ja varieeruva struktuuri pärast on sarvkihi läbimine üks suurimaidsuuremaid probleeme lastmolekulide nahka transportimisel.
[[Fail:Transdermaalne transport.png|pisi|Transdermaalse transpordi viisid|349x349px]]
 
16. rida:
 
=== Peptiidide interakteerumine sarvkihiga ===
Sarvkihist on võimelised passiivselt läbi [[Difusioon|difundeeruma]] hüdrofoobsed molekulid, mille molekulmass jääb alla 500 Da.<ref name=":5" /> Seevastu on nahka sisenevate peptiidide molekulmass tavaliselt 1000–1500 Da vahel.<ref name=":2" /> Lisaks sellele esineb nahka sisenevate peptiidide puhul hüdrofoobseid kui ka hüdrofiilseid peptiide, mis võivad olla nii laenguga kui ka laenguta.<ref name=":2" /> Hetkeseisuga ei ole leitud kindlaid parameetreid, mis oleksid korrelatsioonis nahka sisenevate peptiidide omaduste ja transdermaalse transpordi edukusega.<ref name=":2" />
 
Selleks, et nahka sisenevad peptiidid oleksid võimelised vahendama lastmolekulide transporti peavad need olema suutelised interakteeruma sarvkihis esinevate valkude ja lipiididega ning lisaks sellele veel nii transporditava molekuliga kui ka keratiiniga.<ref name=":3" /> Seejuures on oluline, et peptiidi afiinsus nii keratiini kui ka lastmolekuli suhtes ei oleks liiga väike ega ka liiga suur, et vältida transpordile pärssivat mõju, mis võib tuleneda kas ebapiisavast või üleliigsest interakteerumisest keratiiniga.<ref name=":3" />
 
=== Peptiidide nahka sisenemise mehhanism ===
Kuna antudnende peptiidepeptiidide puhul on tegu alles uue rakku sisenevate peptiidide alamklassiga, ei ole veel teostatud palju uuringuid nende nahka sisenemise mehhanismisi täpsemate detailide väljaselgitamiseks.<ref name="VXfci" /> Ühe uuringu tulemusena on grupp nahka sisenevaid peptiide suutelised interakteeruma sarvkihi keratinotsüütides oleva keratiiniga, seejärel võimaldades korduvate seostumiste kaudu keratiiniga viia lastmolekul läbi sarvkihi.<ref name=":2" /> Lisaks sellele ei täheldatud, et peptiidid oleksid mõjutanud nahas olevaid lipiide.<ref name=":2" /> Seevastu mõjutasid need nahas olevaid valke ja olid suutelised muutma keratiini sekundaarstruktuuri, suurendades [[Alfaheeliks|α-heeliksitealfaheeliksite]] osakaalu ja sellevõrra vähendades teiste sekundaarstruktuuride osakaalu peptiidiga töödeldud sarvkihis.<ref name=":2" />
 
Tulevikus oleks vaja veel uurida, mis rolli mängib lisaks keratiinile ka rakku sisenevate peptiidide interaktsioon teiste nahas esinevate [[Valgud|valkude]] ja [[Rasvhapped|rasvhapetega]].
 
== Võimalikud kasutusalad ==
Nahka sisenevate peptiidide puhul on peamine võimalik kasutusala eelkõige kliinilises või kosmeetilises kontekstis. Transdermaalse ravimitranspordi kõige suurtematekssuuremateks eelisteks on näiteks mugavus, mitteinvasiivsus ja hea biokättesaadavus. Kõigele sellele lisaks on lastmolekule võimalik manustada ka lokaalselt, ravi vajavas piirkonnas. Üks olulisemaid asjaolusid transdermaalse manustamisviisi juures on see, et see võimaldab vältida maksas ravimi liiga varajast lagundamist.<ref name="ARdAO" />
 
Konkreetsete haiguste ravi puhul oleks nahka sisenevad peptiide võimalik kasutada näiteks [[Psoriaas|psoriaasi]] raviks, viies nahka tsüklosporiin A-d.<ref name=":0" /> Lisaks sellele on nahka sisenevate peptiidide kasutamist uuritud ka võimalusena leevendada atoopilist dermatiiti.<ref name="QHcg9" />