Fašism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
18. rida:
 
=== Fašistlik majandus ===
Algul hõlmas fašistlik teooria ka majanduse korraldamist põhimõttelisel tasemel, mis tulenes otseselt [[Sündikalism|sündikalismi]] teooriatest, milles kommuunidega sarnanevad üksused ehk sündikaadid, mis keskendusid ametitele ja tööstusüksustele ning et [[Meritokraatia|meritokraatlik]] tööjaotus ja võrdselt kättesaadav [[Haridus|haridussüsteem]] aitab üle saada aristokraatiast ningja luua õiglase ühiskonna. Sündikalistlik süsteem sisaldaks ka [[Ametiühing|ametiühinguid]], mida fašism ja natsionaalsotsialism üldiselt maha surusid. Sündikalismis onvõib leida ka teatud [[Anarhism|anarhistlikanarhistlikke]]<nowiki/>ud elemendidelemente. [[Must Rinne|Musta Rinde]] (''Kampfgemeinschaft Revolutionärer Nationalsozialisten'') looja [[Otto Strasser]] uskus, et Adolf Hitler oli reetnud partei algsed kapitalismivastased vaated. Paljud Musta Rinde ja ka Natsipartei vasakpoolsed elemendid tapeti [[Pikkade nugade öö|pikkade nugade ööl]].
 
20. sajandi fašistlike riikide majandussüsteeme on olnud keeruline lahti mõtestada. Need liikusid väga kiiresti sündikalismi sotsialistlikest ideaalidest [[Riigikapitalism|riigikapitalismi]] poole. Tulemuseks oli tihti kiiresti muutuv lähenemine majandusasjadele. Mussolini majanduspoliitikat on erinevate analüütikute poolt nähtud nii ettekavatsetuna võikui ka täiesti improviseerituna.<ref name="Baker1" />
 
Adolf Hitleri majanduspoliitika rõhus Saksa rahva mobiliseerimisele ja [[Teine maailmasõda|II maailmasõjaks]] ettevalmistumiselevalmistumisele. Hitleri võimuletuleku ajaks aastal 1933 oli [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] majandus stabiliseerunud. Selleks ajaks oli vabariigi [[hüperinflatsioon]] juba 1924. aastal peatatud [[Riigimark|Reichsmargi]] kasutuselevõtuga. Sellest hoolimata oli riigis töötuse protsent 30%.{{sfn|DeLong|1997}} See number langes kiiresti, kui Hitleri valitsus eemaldas naised tööjõu hulgast ja keelustas ametiühingud. Vahemikus 1933–1938 langesid Saksa tööliste palgad 25%. Aastal 1937 töötas keskmine Saksa kodanik 47 tundi nädalas. Juba 1934. aastasaastal keskendus Hitler taasrelvastamisele ning kogu majandus liikus selles suunas. Riigipanga president [[Hjalmar Schacht]] visati valitsusest 1937. aastal välja, kuna ta oli riigi militariseerumise vastu.
 
== Ajalugu ==
 
=== Enne Mussolinit (1880–1914) ===
19. sajandi lõpul loodud fašistlikud ja paremäärmuslikud ideoloogiad said alguse vastupanust [[Ratsionalism|ratsionalismile]], [[materialism|materialismile]], [[positivism|positivismile]], ülemklassile ehk buržuaale ja [[demokraatia|demokraatiale]]. Peamised argumendid on need, et olemasolev kapitalistlik majandussüsteem, liberaaldemokraatlik poliitiline süsteem ja rõhk üksikisikute õigustele ja vabadustele tekitavad ühiskondliku nõrkuse, võõrandumise ja üleüldise allakäigu.
38. rida ⟶ 37. rida:
Poliitiline liikumine fašistliku diktatuuri kehtestamiseks tekkis pärast [[Esimene maailmasõda|I maailmasõda]].
 
Kohalikest oludest lähtuvalt omandas fašism eri maades erisuguse kuju. Fašistlik liikumine tekkis [[1919]]. aastal [[Itaalia]]s, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (Võitlusliit). [[1921]] kujunes sellest [[Rahvuslik Fašistlik Partei]]. Esmakordselt kehtestatigi fašistlik kord Itaalias ([[1922]]–[[1943]]), seejärel [[Saksamaa]]l ([[1933]]–[[1945]]) ja teistes maades. Saksamaal esines fašism [[natsionaalsotsialism]]i nime all. Itaalia ja Saksamaa eeskujul ja toetusel tekkisid fašistlikud organisatsioonid I ja [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] vahelisel ajal ka paljudes teistes riikides. [[Hispaania]]s nt [[Falang]], mis tuli [[kindral]] Franco juhitud [[putš]]i tulemusena võimule aastal [[1939]]. [[Austria]]s kehtis [[1934]]–[[1938]] fašismist mõjutatud [[autoritaarsus|autoritaarne]] diktatuur, nn. [[klerikaalfašism]]. Samasugune režiim oli [[Portugal]]is alates 1930. aastatest. Fašismile iseloomulikke jooni esines [[Ungari]]s 1930. aastail, [[Bulgaaria]]s [[1935]]–[[1944]], Kreekas [[1936]]–1944, samuti [[Ladina-Ameerika]] riikides, [[Jaapan]]i [[militarism|militaristlikus]] režiimis ja mujal.
 
=== Itaalia 1919. aastast ===
Algselt tähendas fašism [[Benito Mussolini]] [[1919]]. aastal rajatud Itaalia Võitlusliitudest (''[[Fasci Italiani di Combattimento]]'') alguse saanud poliitilist liikumist, mis tuli [[Itaalia]]s [[1922]]. aastal võimule.
 
==== Itaalia fašismi tunnusjooned====
80. rida ⟶ 79. rida:
 
== Välisviited ==
* [[Simo Runnel]]i [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/728/5/runnel.pdf magistritöö "Itaalia fašism eesti päevalehtedes aastatel 1919–1940", Tartu 2005 (pdfPDF-formaadisfail)]
* [http://8mai.wordpress.com/2007/04/02/fasismi-14-punkti/ Fašismi 14 punkti]
* [[Mihkel Mutt]]: [http://www.postimees.ee/160208/esileht/ak/312183.php "Fašism ja Venemaa"], Postimees, 16. veebruar 2008