Haljala vald: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
WikedKentaur teisaldas lehekülje Haljala vald pealkirja Haljala vald (1991) alla: vikilingid vana valla alla
 
Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele Haljala vald (1991)
Märgis: Ümbersuunamine eemaldatud
1. rida:
{{See artikkel| on praegusest vallast; varasemate valdate kohta vaata artiklitest [[Haljala vald (1991)]], [[Haljala vald (1939)]] ja [[Haljala vald (Haljala kihelkond)]]}}
#suuna [[Haljala vald (1991)]]
{{ajakohasta}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
{{EestiVald
#suuna| nimi = [[Haljala vald (1991)]]
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt =
| vapi_link =
| pindala = 183,02
| elanikke =
| keskus =
| kaart = [[Pilt:Eesti Haljala vald 2017.svg|250px]]
}}
 
'''Haljala vald''' on vald [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]].
 
Haljala vald moodustati 2017. aastal senise [[Haljala vald (1991)|Haljala valla]] ja [[Vihula vald|Vihula valla]] ühinemisel.
 
== Asustus ==
=== Alevik ===
[[Haljala]]
 
=== Külad ===
[[Aaspere]] – [[Aasu]] – [[Aaviku (Haljala)|Aaviku]] – [[Auküla]] – [[Essu]] – [[Idavere]] – [[Kandle]] – [[Kavastu (Haljala)|Kavastu]] – [[Kisuvere]] – [[Kõldu]] – [[Kärmu]] – [[Lihulõpe]] – [[Liiguste]] – [[Pehka]] – [[Põdruse]] – [[Sauste]] – [[Tatruse]] – [[Vanamõisa (Haljala)|Vanamõisa]] – [[Varangu (Haljala)|Varangu]] – [[Võle]]
 
==Loodus==
Maastikuliselt jääb Haljala vald [[Kirde-Eesti lavamaa]] põhjapiirile. Põhjast lõunasse kulgeb läbi Haljala valla [[Selja jõgi|Selja jõe]] org.
 
Valdavad on leetjad liivmullad ja moreensed liivsavimullad, paasi kattev mullakiht võib olla küllalt õhuke. Maavaradest on olemas kohaliku tähtsusega liiva- ja kruusavarud. Kaitse alla on võetud [[Kisuvere allikas]], [[Aaspere park|Aaspere]], [[Essu park|Essu]], [[Kandle park|Kandle]] ja [[Kavastu park]], [[Vanamõisa männik]] ja park ning [[Võle rändrahn]].
 
==Ajalugu==
Haljala valla territooriumilt on pärit mitmeid [[mesoliitikum|keskmise]] ja [[neoliitikum|noorema]] kiviaja muistisi. [[Muinasaeg|Muinasaja]] lõpul kuulus piirkond [[Rebala kihelkond (Virumaa)|Rebala]] (''Repel'') muinaskihelkonda, mis hõlmas kogu Loode-Virumaa. Muinasaja lõpusajanditest pärineb ka praegusest Haljala alevikust u 8 km kaugusel asuv Varangu [[Veskikants]]i nimeline linnus. Pärast Virumaa vallutamist taanlaste poolt 13. sajandi algul jagunes Rebala kaheks kihelkonnaks – [[Haljala kihelkond|Haljalaks]] ja [[Kadrina kihelkond|Kadrinaks]]. [[Taani hindamisraamat]] ([[1241]]) mainib juba Haljala (''Halelæ'') kihelkonda ning selle 35 küla, millest suurim oli Selja 45 adramaaga.
 
Haljala asus tollal oluliste [[Tallinn]]ast itta ning [[Toolse]]st läbi [[Rakvere]] lõunasse viivate teede ristumiskohas ning oli ka teatud määral sõjaline tugipunkt kui [[Rakvere ordulinnus]]e eelpost. Sellest annab tunnistust 15.-16. sajandil ehitatud kiriku kaitse-ehituslik iseloom. 15. sajandil eraldus Haljalast omaette kihelkonnaks [[Rakvere kihelkond|Rakvere]], naaberkihelkonnad olid veel [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu]], Kadrina ja [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula]]. Tollases Haljala kihelkonnas asusid olulised sadamad [[Toolse]] ja [[Vergi]], küllalt tihedad olid sidemed [[Soome]]ga. Nn [[sõbrakaubandus]] kestis veel [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]].
 
19. sajandil tekkis seoses [[pärisorjus]]e kaotamisega Haljala kihelkonna 18 mõisa baasil 18 valda kui talurahva omavalitsusüksust. 1893 ühendati need kolmeks suuremaks – [[Aaspere vald|Aaspere]], [[Vihula vald (Haljala kihelkond)|Vihula]] ja [[Varangu vald|Varangu]] (Maria). 1917. aastal moodustati [[Haljala vald (1917)|Haljala vald]], organiseeriti 1939. aasta valdade reformiga [[Haljala vald (1939)|uueks Haljala vallaks]] ja likvideeriti 1950. Praeguse Haljala valla (alates 1992) territoorium kattub nõukogudeaegse [[Haljala külanõukogu]] omaga.
 
2009. aastast on vallavanem [[Leo Aadel]].
 
==Kultuur==
Haljala vallas on sündinud astronoom [[Georg Thomas Sabler]] (1810–1865), arhitekt [[Herbert Voldemar Johanson]] (1884 -1964) ja lastekirjanik [[Alide Dahlberg]] (1891–1981); pikki aastaid elas siin kirjanik [[Osvald Tooming]] (1914–1992).
 
Gooti stiilis [[Haljala kirik|Haljala Mauritiuse kirikus]] asub mitu kunstimälestist, sh [[Johann Valentin Rabe]] valmistatud [[barokk]]stiilis [[kantsel]] (1730) ning 17. sajandi õlimaal "Püha õhtusöömaaeg".
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
* [http://www.haljala.ee/ Haljala valla koduleht]
 
{{Lääne-Virumaa}}
 
[[Kategooria:Haljala vald| ]]