Prantsuse-Preisi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
84. rida:
16. juulil 1670 hääletas Prantsuse parlament Preisi kuningriigile sõja kuulutamise poolt ja sõjategevus algas kolm päeva hiljem. Põhja-Saksa Liit suutis aga prantslastest palju kiiremini väeüksused kokku koguda ja tungis Kirde-Prantsusmaale. Saksa vägedel oli nii arvuline ülekaal, kui ka parem väljaõpe ja ohvitserid, samuti kasutasid nad edukalt ära raudteid ja suurtükke.
Mitmed järjestikused Saksa võidud Ida-Prantsusmaal, kulmineerudes [[Metzi piiramine|Metzi piiramisega]] 1870. aasta augustis ja [[Sedani lahing]]uga sama aasta septembris, mille tulemusena vangistati Prantsuse keiser Napoleon III ja marssal [[François Achille Bazaine|F. A Bazaine]], põhjustasid Prantsuse teise keisririigi lagunemise. 4. septembril kuulutati Pariisis välja [[Prantsuse kolmas vabariik]], mis jätkas edutult sõda sakslastega veel viis kuud
Saksa riigid kuulutasid viimaks välja oma [[Rahvusriik|rahvusriigi]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] näol, mida juhtis Preisi kuningas (hiljem Saksa keiser) [[Wilhelm I]]. 1871. aasta 19. mail sõlmitud [[Frankfurdi rahuleping]]uga sai Saksamaa omale suurema osa [[Alsace]]'st ja mõned osad [[Lorraine]]'st, millest moodustati keiserlik territoorium [[Elsass-Lotring]] (''Reichsland Elsaß-Lothringen''). Saksamaa võit Prantsumaa üle ja järgnenud Saksamaa ühinemine muutis märkimisväärselt [[Jõudude tasakaal Euroopas|jõudude tasakaalu Euroopas]], mis oli endisel kujul püsinud alates 1815. aasta [[Viini kongress]]ist, samuti sai Otto von Bismarck järgnevaks kaheks aastakümnendiks tugeva autoriteedi rahvusvaheliste suhete korraldamisel. Prantsusmaa tahe Elsass-Lotring tagasi saada, kartus uue Prantsuse-Saksa sõja osas ja Suurbritannia rahulolematus uue jõudude tasakaaluga, olid muuhulgas olulisteks [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] [[Esimese maailmasõja põhjused|põhjusteks]].
| |||