Ta põgenes koos umbes 70 gladiaatoriga [[Lentulus Batiatus]]e koolist Capua lähedal. Põgenikud varjusid järsul [[Vesuuv]]i mäel, viiskuhu viis ainult üks tee. Ümbruskonna rikastelt röövisid nad endale korraliku relvastuse ja suutsid vastu hakata isegi sõjaväele. Rooma sõjasalk [[Gaius Claudius Glaber]]i juhtimisel sulges neil tee. Põgenikke ähvardas näljasurm, kuid nad tegid endale [[metsviinapuu]] väätidest köied ja ründasid roomlaste salka tagantpoolt ning purustasid selle totaalselt. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias nagu kulutuli ja peagi oli gladiaatoritega ühinenud kümneid tuhandeid põgenenud orje. Enamik nendest olid väljastpoolt Itaaliat lahingus võetud sõjavangid, nii et nendest sai korraliku sõjaväe. Spartacus tahtis oma armee abil viia orjad üle [[Alpid]]e kodukohtadesse tagasi. Rooma konsulid [[Lucius Gellius Publicola]] ja [[Gnaeus Cornelius Lentulus Clodianus]] said Spartacuselt lüüa.
Järsku pöördus Spartacus Lõuna-Itaaliasse. Nähtavasti polnud orjad oma sihtides päris üksmeelel. Niisiis läksid Spartacus ja teised põhjast Lõuna-Itaalia tippu sooviga pääseda Sitsiilia saarele. Kuid piraadid, kes lubasid nad üle mere viia, vedasid neid alt ja need, kes põhja poole tagasi ei läinud, vaid proovisid parvedega Sitsiiliasse saada, hukkusid tormis.
