Eerik-Juhan Truuväli: erinevus redaktsioonide vahel

'''Eerik-Juhan Truuväli''' (sündinud [[7. märts]]il [[1938]] [[Pärnu]]s) on eesti jurist, [[Tartu Ülikool]]i Õigusinstituudi õigusteooria erakorraline professor. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna 1962. aastal, kaitstes diplomitöö "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise ümberkorraldamise küsimusi" (juhendaja Ilo Sildmäe). 1960-1962 ideeloogiatöötaja, töötades ELKNÜ TRÜ komitee palgalise sekretärina, 1962-1963 EKP Tartu Rajoonikomitee osakonnajuhataja asetätitjana. 1963-1966 teadustööl, olles TRÜ aspirant. 1966-1967 TRÜ riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedris assistent; 1967-1970 samas kateedris vanemõpetaja; 1970-1977 samas kateedris dotsent. 1977-1979 teadur TRÜ kõrgkooli komplekse uurimise laboris (vanemteadur). Aastast 1979 ENSV Teaduste Akadeemia Ajalooinstituudi vanemteadur. 1967. aastal kaitses TRÜs kandidaadiväitekirja "Kodanliku riigiaparaadi purustamine ja sotsialistliku riigiaparaadi loomine Eestis 1940/1941.a." (juhendaja Paul Vihalem). (TRÜ Õigus- ja majandusteaduskonna nõukogu ees kaitsesid väitekirju...- Nõukogude Õigus, 1967, nr. 4, lk. 231).[[1989]]–[[1993]] oli ta [[Eesti Vabariigi Valimiskomisjon]]i esimees. President Lennart Meri esitas 1993.a. Eerik-Juhan Truuväli õiguskantsleri kandidaadiks, mis tekitas parlamendis esindatud erakondades suuri vaidlusi, lõpuks ühe enamhäälega osutus E.-J.Truuväli siiki õiguskantsleriks valituks. Aastatel [[1993]]–[[2000]] oli Eerik-Juhan Truuväli [[õiguskantsler]]. (Eesti sai õiguskantsleri. - Hommikuleht, 30. jaanuar 1993, lk.2; Hannes Rumm. Erik-JUhan Truuväli üle noatera õiguskantsleriks: valitsusliit salajasel hääletamisel lõhki. - Postimees, 29. jaanuar 1993, lk. 1; Epp Alatalu. leidus mees, kes luua murdis. - Õhtuleht, 2. veebruar 1993, lk. 5. ) Aastatel 1961-1991 oli Eerik-Juhan Truuväli NLKP liige.