Pagulus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
9. rida:
'''Keskkonnapõgenikud '''ehk '''keskkonnapagulased''' (inglise keeles ''environmental migrant'') on sunnitud lahkuma oma traditsioonilisest elukeskkonnast keskkonnaseisundi loodus- või inimtekkelise halvenemise või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu. <ref>http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=125</ref> Looduslikud tingimused on näiteks üleujutused, tormid ([[Orkaan|orkaanid]]), maalihked ja -värinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised on ulatuslikud keskkonnareostused, õnnetusjuhtumid ([[Tšornobõli katastroof]]).
 
'''Sisepõgenikud''' (inglise keeles ''internally displaced person'' - ''IDP'') lahkuvad kodudest, kuid ei välju koduriigi territooriumilt. Sisepõgenikke võib kodudest lahkuma sundida nii konfliktid ja inimõiguste rikkumised kui ka looduslikud tingimused ja katastroofid.
 
== Ajalugu ==
 
Ajalooliselt levis idee pühast varjupaigast ja inimestele kaitse pakkumisest juba [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Egiptus]]es. Keskajal võimaldasid inimestele [[asüül]]i kirikud. Rahvusvahelisele areenile kerkis paguluse probleem 20. sajandil. Pagulaste määratlemise vajadus tekkis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusel vajadusega eristada oma koduriigi kaitse kaotanud migrante teistest migrantidest.<ref name=":0">Adam Kuper, Jessica Kuper. ''The Social Science Encyclopedia'', New York: Taylor & Francis Group, 2010.</ref> [[Rahvasteliit]] sõlmis mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille alusel määrati pagulased erijuhtumite alusel kategooriatesse konkreetse päritoluriigi ja kodumaalt pagemise põhjuse järgi.<ref>https://www.politsei.ee/dotAsset/25136.pdf, UNCHR, Pagulasseisundi tuvastamise menetlus ja kriteeriumid</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusel tekkinud väga suured põgenikemassid tekitasid vajaduse uue ühese pagulasstaatuse määratluse järgi. [[1951]]. aastal võeti [[Genf]]is vastu [[ÜRO]] [[pagulasseisundi konventsioon]]. Konventsioon hõlmas inimesi, kes olid pagenud sündmustes, mis leidsid aset [[Euroopa]]s enne [[1. jaanuar]]i 1951. [[Dekolonisatsioon|Dekolonisatsiooni]]sündmuste tagajärjel tekkinud uued põgenemissituatsioonid paisutasid pagulusprobleemi ülemaailmseks.<ref name=":0">Adam Kuper, Jessica Kuper. ''The Social Science Encyclopedia'', New York: Taylor & Francis Group, 2010.</ref> [[1967]]. aastal lisati konventsioonile pagulasseisundi protokoll, millega laienes kehtivus ka väljapoole Euroopat ja mis tühistas 1951. aasta ajapiirangu.
 
== Statistika ==
20. rida:
 
=== Konfliktid ja vägivald ===
Hinnanguliselt on 2013. aasta seisuga maailmas 51,2 miljonit inimest, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma tagakiusamise, konfliktide, vägivalla ja inimõiguste rikkumiste tõttu. 16,7 miljonit neist on pagulased, 33,3 miljonit sisepõgenikud ja 1,2 miljonit inimest varjupaigataotlejad.<ref name="UNCHR">[http://www.unhcr.org/5399a14f9.html, UNCHR, Global Trends 2013]</ref> 2013. aastal lisandus 10,7 miljonit uut indiviidi -: 8,2 miljonit sisepõgenikku ja 2,5 miljonit värsket pagulast. Regiooniti on kõige rohkem sundlahkujaid Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ning Sahara-taguses Aafrikas. Võrreldes 2012. aastaga on põgenike arv kasvanud 6 miljoni inimese võrra. Suure kasvu põhjuseks on Süüria kodusõda. Suur hulk inimesi on viimasel ajal sunnitud ümber asuma Aafrikas, eelkõige [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]], ja 2013. aasta teises pooles ka [[Lõuna-Sudaan]]is. Kõige rohkem pagulasi elab [[Pakistan]]is, [[Iraak|Iraagis]] ja [[Liibanon]]is. Kõige rohkem pagulasi on põgenenud [[Afganistan]]ist, [[Süüria]]st ja [[Somaalia]]st. 86% pagulastest elab arengumaades.<ref name="UNCHR" />
 
{|
182. rida:
 
=== Looduslikud tingimused ===
Suuri ja mastaapseid sündmusi tuleb ette harva ja ebaregulaarselt, kuid nende esinemisega kaasnevad suurte inimhulkade liikumised. Enim ja suurimaid inimeste sundümberasumisi põhjustavad üleujutused, tormid ja maavärinad. [[Loodusõnnetus|Loodusõnnetuste]] tagajärjel on aastatel 2008 - 20132008–2013 pidanud kodud jätma keskmiselt 27 miljonit inimest.<ref name=":1">http://www.internal-displacement.org/assets/publications/2014/201409-global-estimates2.pdf, Global Estimates 2014, People displaced by disasters Vaadatud 30.01.15</ref> 2013. aastal pidi maailmas ümber asuma hinnanguliselt 22 miljonit inimest.<ref name=":1" /> Regiooniti on olnud enim mõjutatud Aasia ja Vaikse ookeani ning Lõuna-Aasia, kus rahvastiku tihedus on väga suur.
 
== Pagulased Eestis ==
202. rida:
==== Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ====
 
[[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee]] ('''ICRC''') on vanim [[Rahvusvaheline Punane Rist|Rahvusvahelise Punase Risti]] liikumise alla kuuluv organisatsioon. Selle ülesanneteks on kaitsta sõja ja konflikti piirkondades kannatanuid. Kuigi Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel puudub otsene mandaat pakkuda kaitset pagulastele on organisatsioon teatavates piirkondades põgenikke aidanud.<ref>http://www.hrea.org/index.php?doc_id=418 (vaadatud 2014-11-28)</ref>
 
==== Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu ====
214. rida:
== Eestlased paguluses ==
{{Vaata|Suur põgenemine}}
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal toimus suurim põgenemislaine eesti rahva ajaloos. [[Kolmas Riik|Saksamaa]] mobilisatsiooniähvardus ja [[Punaarmee]] pealetung idarindel sundis noori mehi pagema [[Soome]] ja [[Rootsi]]. Tõeline [[suur põgenemine]] algas [[1944]]. aasta sügisel, kui [[Nõukogude Liit]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeeris]] taas [[Eesti]]. Rootsi oli kõige ihaldatum põgenemispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. 1. aprilliks 1945 arvatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 - 27 000 eestlast<ref>Bernard Kangro. ''Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis'', Lund, 1943.</ref>. Teine suur põgenikelaine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatidega Rootsi. Nad evakueerusid koos taganevate sakslastega Saksamaale. Pagulaste endi andmeil oli 1. oktoobriks 1946 [[Saksamaa 1945–1949|Saksamaa]] läänetsoonide põgenikelaagris 31 221 eestlast<ref>''Eesti saatusaastad 1945-1960'', Stockholm, 1966.</ref><ref>Indrek Jürjo. ''Pagulus ja Nõukogude Eesti'', Tammeraamat, 2014.</ref>
 
== Video ==