Redaktsioon: 5. jaanuar 2018, kell 12:22 redigeeri Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 172 902 muudatust P + kategooria ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. jaanuar 2018, kell 21:36 redigeeri eemalda 62.65.239.77 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Jakob Adamtau''' ([[2. august]] [[1893]] [[Suigu vald (Tori kihelkond)\|Suigu vald]], [[Pärnumaa]] – [[5. jaanuar]] [[1973]] [[Pärnu]]) oli eesti karskustegelane, [[võimlemisõpetaja\|võimlemis]]- ja [[tantsuõpetaja]]<ref name="ESBL">{{ESBL\|Jakob_Adamtau}}</ref><ref name="au">[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19390107.2.28 "Jakob Adamtau. Mees, kes mitmel alal teinud oma nimele au"] Esmaspäev, 7. jaanuar 1939</ref>. Ta õppis Suigu valla-, [[Sindi kihelkonnakool\|Sindi kihelkonna]]- ja [[Taali ministeeriumikool]]is ning 1921–22 [[Pärnu õhtukool]]is. Lõpetas 1917 Riias võimlemisõpetajate kursused. Täiendas end kodu- ja välismaal.<ref name="ESBL" /><ref name="kiri">Margus Lääne [http://kultuur.elu.ee/ke496_adamtau_kiri.htm "Jakob Adamtau kiri"] Kultuur ja Elu, 2002</ref> 1917–1918 töötas Adamtau Pärnu Poeg- ja Tütarlaste Gümnaasiumides kehalise kasvatuse õpetajana. Kui koolid 1918. aastal Saksa okupatsiooni eel Jekaterinodari (hilisem [[Krasnodar]]) evakueeriti, jätkas ta alguses tööd seal ja hiljem Eiskis. 1919–1920 oli ta ühtlasi ekspert-instruktor [[Kubanimaa]] omavalitsuse rahvahariduse ametis. 1920. aastal naasis koos naise Helena ja poja Viktoriga Eestisse. Samal aastal avaldas ta esimese eestikeelse koolispordi käsiraamatu.<ref name="kiri" /> ~~Lõpetas 1917 Riias võimlemisõpetajate kursused. Täiendas end kodu- ja välismaal.~~ ~~Töötas~~Adamtau töötas Pärnumaal, Tartus ja mujal võimlemisõpetajana ning 1925-30 [[Eesti Karskusliit\|Eesti Karskusliidu]] kehakultuuriinstruktorina,. 1928-41 pidas ~~1930. aastatel~~ta Tartus tantsukooli, mis 1941 natsionaliseeriti. Saksa okupatsiooni alguseni jätkas ta oma endises tantsukoolis õpetajana.<ref name="ESBL" /><ref name="kiri" /> Adamtau õpilaste seas oli ka tuntud tantsuõpetaja [[Edgar-Johannes Leppik]]<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/leppik_edgar-johannes "Leppik, Edgar-Johannes"] Eesti Entsüklopeedia/ESBL, 2011</ref>. ~~Korraldas~~Jakob Adamtau korraldas tantsukursusi ja -võistlusi, propageeris koolides [[tantsuõpetus]]t, avaldas haridus-, spordi- ja tantsualaseid artikleid. Ta oli esimese [[Eesti tantsuõpetajate kongress]]i (1933) algatajaid ning [[Eesti Tantsuõpetajate Ühing]]u asutajaid ja esimees ning kuulus rahvusvahelistesse tantsuõpetajate liitudesse UCS ja Lig.<ref name="ESBL" /> Eesti tantsukultuuri arendajana seisis Adamtau tantsude standardiseerimise eest, milleta eri tantsuõpetajate õpilaste tantsustiilid ei ühildunud<ref name="au" />. 1940. aastal saatis Adamtau Eesti NSV peaministrile [[Johannes Vares\|Johannes Varesele]] kirja, milles kaebas juunis Tartus dr [[Viktor Hion]]i peetud kõnede peale, kus kutsuti üles "rahvast ja noorsugu ülevõtma kodanlasilt varandusi" ning väideti, et "eesti kirjandus ja eesti kunst olla nõnda viletsad (või närused), et "ei kõlbavat koera hänna allagi"". Adamtau soovis pemainistrile "jõudu ja edu Teie raskeis ja vastutusrikkais ülesandeis ja Teie moodustatud Eesti Vabariigi Valitsusele pikka iga", kuid avaldas kartust, et "sarnased kõned Valitsusele, eriti tema praeguses raskes töös, ebameeldivusi võivad tekitada". Kirja alusel toimunud juurdluse [[poliitiline politsei\|poliitilises politseis]] lõpetas [[sisekaitseülem]]a [[Harald Haberman]]i otsus, mille kohaselt Adamtau "esitab sihilikult moonutatud andmeid töölisliikumise tegelaste kohta, millega teinud avaldusi, mis võivad tekitada vaenu ja ärevust rahva hulgas". 1938. aastal kehtestatud [[kaitseseisukorra seadus]]ele viidates karistati tantsuõpetajat 100kroonise rahatrahviga. Hiljem korraldati tema pool ka läbiotsimisi.<ref name="kiri" /> ~~Oli esimese [[Eesti tantsuõpetajate kongress]]i (1933) algatajaid ning [[Eesti Tantsuõpetajate Ühing]]u asutajaid ja esimees.~~ Saksa okupatsiooni ajal töötas Jakob Adamtau [[Rahvakasvatuse Peavalitsus]]es rahvamajade inspektorina ja pidas loenguid. 1945. aasta veebruarist oli ta [[Kilingi-Nõmme]] keskrahvamaja juhataja. Sama aasta juunis ta arreteeriti ja mõisteti 5 aastaks asumisele koostöö eest Saksa okupatsioonivõimudega (ehk väidetavalt nõukogudevastaste loengute eest). Pärast vabanemist 1950. aastal naasis ta veel kord Eestisse.<ref name="kiri" /> Jakob Adamtau poeg Viktor Adamtau ja tema ülikoolikaaslane Andres Parts varjasid end 1944. aasta sügisest [[Saarde]]s, Adamtaude suvekodus Kaikopli talus, kus andsid välja isamaalist ajalehte Eestlane (kolmas number ilmus 1946 veebruaris). Mõlemad hukkusid 25. märtsil 1946 [[NKVD]] rünnakus koduõuel, kuhu nüüdseks on neile püstitatud mälestuskivi.<ref>Silvia Paluoja [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20150922.2.6.1 "Tantsuõpetaja poeg hukkus koduõues"] Pärnu Postimees, 22 september 2015 (DIGAR)</ref> ==Teoseid== * "Praktiline ja teoreetiline võimlemisekonspekt ja käsklused", 1919 * "Vabad mängud ja sport", 1920 (koolispordi käsiraamat) * "Moetantsude õpetus", Tartu: J. Adamtau, 1933 * "Eesti Tantsuõpetajate Ühingu ja tantsuõpetajate kongressi poolt Eestis 1935. ja 1936. aastail õpetatavate põhitantsude sammude täpne kirjeldis" Tartu: J. Adamtau, 1935 ==Kirjandus== * "Adamtau tantsukool 10. juubeliaastal" Tartu, 1938 == Välislingid == * {{ESBL\|Jakob_Adamtau}} * Margus Lääne [http://kultuur.elu.ee/ke496_adamtau_kiri.htm "Jakob Adamtau kiri"] Kultuur ja Elu, 2002 * [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19390107.2.28 "Jakob Adamtau. Mees, kes mitmel alal teinud oma nimele au"] Esmaspäev, 7. jaanuar 1939 (DIGAR) * Alleks Sinisalu [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=herold19331224.2.49 "J. Adamtau: Moetantsude õpetus"] Herold, 24. detsember 1933 (DIGAR) {{JÄRJESTA:Adamtau, Jakob}}

Jakob Adamtau: erinevus redaktsioonide vahel