Laensõna: erinevus redaktsioonide vahel

Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.<ref>{{Netiviide|Autor=Jüri Viikberg|URLname=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_1/OK_2014-1_01.pdf|Pealkiri=Pilguheit"dMbIK" saksa võõrsõnadele eesti keeles|Väljaanne=Oma Keel|Aeg=1.jaanuar 2014|Kasutatud=05.12.2017}}</ref>

'''Tsitaatlaen''' - teisest keelest üle võetud sõna või sõnaühend täpselt kirjapildi järgi, võõrtähed ja võõrapärasused jäävad sisse, hääldatakse lähtekeele häälduse lähedaselt. Muust eesti tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad või -väljendid kirjutada teises, harilikult kursiivkirjas. Muutumatute sõnadega on lihtsam, nt de iure (ld) [de juure] ’õiguslikult’, crescendo (itaalia) [krešeʹndo] ’helivaljuselt kasvades’. Käänd- ja pöördsõnade puhul peab arvestama muutmise raskepärasusega: eesti tüvevokaal või muutelõpp tuleb liita ülakoma abil ja püstkirjas.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erelt, Tiiu|pealkiriname=Terminiõpetus|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Tartu"AG8t3" Ülikooli kirjastus|lehekülg=209}}</ref>

'''Kaudlaen''' -  teisest keelest mingi kolmanda keele (vahenduskeele) vahendusel laenatud keelend. Nt ''admiral'' < sks ''Admiral'' < pr ''a''(''d'')''miral'' < ar ''emir-al-bahr'' (''admirali'' oleme laenanud araabia keelest prantsuse ja saksa keele vahendusel).<ref>{{Raamatuviide|autor=Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross|pealkiriname=Eesti"1ygK8" keele käsiraamat|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=598}}</ref>

'''Pärislaen ehk otselaen''' - teisest keelest üle võetud sõna kas kirjapildi või häälduse järgi, mugandatud oma keelele sobivaks. Näiteks inglise keelest laenamisel näeb 1935. a sõnastatud üldpõhimõte ette häälduskuju kasutamist, seda küll eesti keele foneetikaga kohandades. Nii on laenatud nt bagi, disain, koomiks, meik, taimer, teip. <ref>{{Raamatuviide|autor=Erelt, Tiiu|pealkiriname=Terminiõpetus|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Tartu"UbnvK" Ülikooli Kirjastus|lehekülg=209-210}}</ref>

'''Tõlkelaen''' - liitsõna või sõnaühend, harvemini tuletis, mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem-morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Nt ''raamatupidaja'' (sks ''Buchhalter'').<ref>{{Raamatuviide|autor=Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross|pealkiriname=Eesti"jPhuC" keele käsiraamat|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=605}}</ref>

'''Tähenduslaen''' - eesti keeles olemasolevale sõnale on laenatud mujalt uus tähendus, mida eesti sõnal enne polnud. Nt sõnadele hiir, mälu, aken, kodu on inglise sõnade mouse, memory, window, home järgi laenatud juurde vastavad arvutiala tähendused.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erelt, Tiiu|pealkiriname=Terminiõpetus|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Tartu"b23tq" Ülikooli Kirjastus|lehekülg=219}}</ref>

'''Laenlühenditega moodustatud liitsõnad''' - võetakse inglise kirjapildis, aga eesti häälduses lühend ja kasutatakse seda liitsõna täiendosana. Lühendit ja liitsõna põhiosa ühendab sidekriips. Nt e-sõnade sari, kus e = elektrooniline, elektron-: e-hääletus, e-riik.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erelt, Tiiu|pealkiriname=Terminiõpetus|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Tartu"pijEh" Ülikooli Kirjastus|lehekülg=221}}</ref>

'''Siselaen''' - Murdest kirjakeelde või ühest murdest teise võetud laenkeelend.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross|pealkiriname=Eesti"9BPru" keele käsiraamat|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=606}}</ref>

{{viited}}|allikad=