Erinevus lehekülje "Fajanss" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1918 baiti ,  3 aasta eest
Ma kustutasin ära selle nn kõvafajansi osa. Seda võiks mainida üldiselt, aga mitte nii täpselt.
(Valmis.)
(Ma kustutasin ära selle nn kõvafajansi osa. Seda võiks mainida üldiselt, aga mitte nii täpselt.)
 
== Valmistamisviis ==
Tänapäevase peenfajansi tootmise tehnoloogia kujunes välja 18. sajandil, kui taheti valmistada madalkuumuskeraamikast vastupidavamaid tooteid. Fajansile on võimalik kohandada enamikku madalkuumuskeraamikas kasutatavaid toor- ja frittglasuure. Fajanssi jaotatakse kaheks: pehme- ja kõvafajanss.<ref name=":2" />
 
=== Pehmefajanss ===
Pehmefajansil on kaltsiumirikas mass, mistõttu on pehmefajanssi kõrgkuumuskeraamikas nimetatud ka lubjafajansiiks. Lubjarikas mass ei nõua eriti kõrget põletustemperatuuri – [[eelpõletus]] teostatakse temperatuuril 1120°C-1200°C. Sulandajana toimiv [[kriit]] reageerib põletusprotsessi lõppstaadiumis [[Alumiiniumoksiid|alumiinium-]] ja [[Ränidioksiid|ränioksiidiga]], mass muutub suhteliselt tihedaks ja vastupidavaks, kuid jääb oma mehhaaniliselt tugevuselt siiski alla kõvafajansile. [[Glasuurpõletus]] temperatuuril 980°C-1000°C.<ref name=":2" />
 
=== Kõvafajanss ===
Kõvafajansist põldpaofajanssi loetakse kõige vastupidavamaks fajansiliigiks. Põldpaofajansi massi koostises asendab kriiti [[Päevakivi|põldpagu]]. Külma alatooni saavutamiseks lisatakse massile 0,02-0,05% [[Koobalt|koobaltiühendeid]]. Ettepõletus teostatakse kõrgemal temperatuuril kui pehmefajansi puhul 1150°C-1300°C. Glasuurpõletus temperatuuril 960°C-1100°C.<ref name=":2" />
 
Kvartsfajansi massi koostises domineerib kvartsliiv. Sageli viiakse massi koostisse suurema tiheduse saavutamiseks ka vähene kogus [[Fritt|fritti]]. Eelpõletus temperatuuril 1200°C-1280°C. Kvartsfajanss on mehhaaniliselt tugevam lubjafajansist, kuid nõrgem põldpaofajansist. [[19. sajand|19. sajandil]] võeti Inglismaal kasutusele fajansi glasuurimiseks pliivabad glasuurid, milles pliioksiidi asendas tsinkoksiid. Neid glasuure põletati fajansi jaoks ebatüüpiliselt kõrgel temperatuuril – 1120°C-1250°C – ning neid hakati nimetama ''bristolglasuurideks''.<ref name=":2" />
 
== Allikad ==
Anonüümne kasutaja