Pärnu maantee viadukt: erinevus redaktsioonide vahel

Viadukti Pärnu maantee raudteeülesõidukohale plaaniti juba tsaariajal. 1915. aastal oli see viadukt "uude linnaplaneerimise projekti üles võetud".<ref name="TallinnaTeataja">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19150610.2.40&srpos=1 "Tulewased viaduktid ja tunnelid Tallinnas"], Tallinna Teataja, nr. 129 (1630), 10.06.1915</ref> Pärnu maantee viadukti ehitamine algas siiski alles 1958. aastal ja see 300 m pikkune, 18,5 m laiune ja keskelt 6 m kõrgune<ref name="Tidningen">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=stockholmstid19580306.1.1 "Viadukt Pärnu maanteele"], Stockholms-Tidningen eestlastele, Nr. 55 (3857), 06.03.1958</ref> ehitis valmis 1959. aastal.<ref name="EE">Jaak Juske [http://ekspress.delfi.ee/kuum/linnapeade-monumendid-iseendale?id=65332566 "Linnapeade monumendid iseendale"], Eesti Ekspress, 30.11.2012</ref> Nõukogude okupatsiooni ajal nimetati Pärnu maantee viadukti rahva seas ka '''Hendriksoni küüruks''', kuna viadukti valmimise ajal juhtis linna Tallinna TSN Täitevkomitee esimees [[Aleksander Hendrikson]]. Peale selle oli nn Hendriksoni küür praegusest viaduktist poolteist korda lühem ja märgatavalt järsem, mistõttu talviti ei saanud sageli autobussid viaduktist üle sõita. Viadukti kritiseeriti juba selle ehitamise ajal, kuna see ei vastanud isegi toonastele vajadustele<ref name="S&V1">Mart Port [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19580808.1.4 "Erinevad keeled, erinevad tõekspidamised, ühised eesmärgid"], Sirp ja Vasar, nr. 32, 08.08.1958</ref>, aga ka hiljem, sest viadukt oli rajatud minimaalse, kahe, sõidureaga ning kippus jääma kitsaks pudelikaelaks 1964.-1965–1965. aastaks kavandatud Pärnu maantee laiendamisele.<ref name="S&V2">Ülo Pihlak [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19580808.1.4 "Siiski mitte ainult arhitektid"], Sirp ja Vasar, nr. 38, 20.09.1963</ref>