Erinevus lehekülje "Fajanss" redaktsioonide vahel

Lisatud 3620 baiti ,  3 aasta eest
Valmis.
(Valmis.)
[[Fail:WLANL - MicheleLovesArt - Museum Boijmans Van Beuningen - Tulpenvaas.jpg|pisi|Tulpvaas Delftist]]
[[Fail:Putti su delfini-Maioliche di Laterza-SUMO.jpg|pisi|Itaalia fajanss Laterzast]]
'''Fajanss''' ([[Prantsuse keel|prantsuskeelsest]] sõnast ''faïence'' [[Itaalia]] linna [[Faenza]] järgi) on peen valge urbse killuga savisegu ning [[keraamika]] liik: põletatud fajansist keraamikatooted (serviisid, vaasid, pisiplastika) kaetud katva või läbipaistva [[Glasuur|tinaglasuuriga]] – mis meenutab [[Portselan|portselani]].
 
== Ajalugu ==
[[Fail:Tureen Marseille 1770 DMA 1997-46.jpg|pisi|1770. aasta supitirin Marseille'st]]
Fajanss võeti kasutusele umbes [[9. sajand|9. sajandil]] pKr, püüdes järele aimata toona vaid [[Hiinlased|hiinlastele]] tuntud portselani valmistamise saladust.<ref name=":0" /> [[Keskaeg|Keskajal]] tõid [[maurid]] valge katva tinaglasuuri ja [[lüsterkeraamika]] [[Islami keraamika|islami keraamikakultuurist]] [[Hispaania|Hispaaniasse]], kust ta [[15. sajand|15. sajandil]] [[Mallorca]] saare kaudu Itaaliasse levis. Mallorca järgi pandi antud keraamika liigile nimeks [[majoolika]].<ref>{{Netiviide|Autor=Eilve Manglus|URL=https://www.postimees.ee/1411065/itaalia-majoolika-votab-moorameestelt-nitti|Pealkiri=Itaalia majoolika võtab moorameestelt šnitti|Väljaanne=Postimees|Aeg=29. 04 2004|Kasutatud=}}</ref> Faenza kaudu levis [[Itaallased|itaallaste]] poolt arendatud majoolika Itaaliast teistesse [[Euroopa]] maadesse. [[16. sajand|16. sajandil]] hakkasid [[hollandlased]] matkima Itaaliast imporditud fajanssi. [[17. sajand|1718. sajandi]] keskellõpul kujunes fajansi tootmise keskuseks [[Delft]], milletõrjuti fajanss sai eeskujuks [[18. sajand|18. sajandi]] Saksamaal, [[Venemaa|Venemaal]] ja Prantsusmaal [[Rouen|Rouenis]] valmistatavale fajansile.tagaplaanile<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Gustav Naan|pealkiri=ENE 2. köide|aasta=1970|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=295}}</ref>, Hollandisest pottsepadtänu tegid[[Friedrich Londonis fajansist apteeginõusid.<ref>{{NetiviideBöttger|Autor=RoyalFriedrich Pharmaceutical Society of Great Britain|URL=https://web.archive.org/web/20071006133828/http://www.rpsgb.org/pdfs/mussheet14.pdf|Pealkiri=English delftware storage jars|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 18. sajandil rajati fajansimanufaktuure Läänemere-äärsetes riikides. Neis valmistatud peamiselt kerges [[Rokokoo|rokokoostiilisBöttgeri]] esemetel on nii piirkondlikke erinevusi kui ühisjooniavastusele, mistõttukuidas neidvalmistada fajanssesemeidHiina loetakse omaette peatükiks [[Läänemeri|Läänemere]] rokokookunsti ajaloos.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://keraamikatehas.ee/et/mis-keraamika-ja-selle-liigid|Pealkiri=Mis on keraamika ja selle liigid|Väljaanne=Tallinna Keraamikatehas|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 18. sajandi lõpul tõrjuti fajanss tagaplaanile<ref name=":1" />portselani, sestsaid [[Friedrichlubada Böttger]]üha olirohkem leidnud,inimesi kuidasendale valmistadanüüd Hiinaodavamat portselani.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristlik Noorte Naisühing|pealkiri=Portselanikunsti ajalooline ülevaade|aasta=1935|koht=Tallinn|kirjastus=J. Roosileht & Ko.|lehekülg=5}}</ref>
 
=== FajansiDelfti ajalugu Eestisfajanss ===
[[16. sajand|16. sajandil]] jõudis [[hollandlased|hollandlasteni]] [[Hiina]] kallihinnaline sini-valge portselan. Kasutades Itaaliast tulnud majoolika võtteid, hakati [[Delft|Delftis]] tootma odavamat kohalikku analoogi portselanile.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Leo Rohlin|pealkiri=Keraamika käsiraamat|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Raamatutrükikoda|lehekülg=49-52, 331-333}}</ref> Delft kujunes fajansi tootmise keskuseks.<ref name=":1" /> Algul kopeeriti otseselt Hiina portselani dekoori, hiljem seoti Hiina temaatika [[Madalmaade Kuningriik|Hollandi]] motiivistikuga. Valmistati [[Kahhel|seinakahleid]], tarbenõusid – vaagnad, taldrikud, kannud, küünlajalad jms – ja silmapaistvaid tugeva liigendusega ja rikkalikult kaunistatud tulpvaasid, mis koosnesid sektsioonidest ning kokkupanduna meenutasid hiinapärasest [[Pagood|pagoodist]] kujundatud [[Obelisk|obeliske]]. Delfti fajanss suutis silmapaistvalt jäljendada Hiina portselani, mistõttu jäljendati omakorda Delfti fajanssi [[Suurbritannia|Inglismaal]] ja [[Saksamaa|Saksamaal]]. Kahlist sai üks suurimaid ekspordiartikleid, mida viidi Inglismaale, [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]], [[Flandria|Flandriasse]] ja [[Portugal|Portugali]].<ref name=":2" />
 
=== Prantsuse fajanss ===
Prantsusmaal viljeles fajanssi eeskätt keraamik, füüsik, keemik ja geoloog [[Bernard Palissy]] ([[1509]]-[[1590]]), kes alustas klaasikunstnikuna, omandades häid kogemusi [[Email|emailimises]] ja põletustehnikates. Palissy lemmikvormiks oli ovaalne vaagen, mille dekoreerimiseks kasutas ta elava looduse motiive – usse, konni, sisalikke, kalu. Ta laenas vormid otse reaalselt objektilt ning kasutas jäljendit kõrgreljeefses dekooris. Tänu meisterlikkusele glasuuride koostamisel, saavutas Palissy laia värvipaleti. Tema vormide abil paljundati tema töid veel sajandeid peale tema surma. Prantsusmaal kujunesid fajansi tootmise keskusteks [[Lunéville]], [[Quimper]], [[Rouen]] ja [[Strasbourg]]. [[18. sajand|18. sajandil]] tõrjuti pliiglasuur esinduslikumast keraamikast välja.<ref name=":2" />
 
=== Läänemere ja Eesti fajanss ===
18. sajandil rajati fajansimanufaktuure Läänemere-äärsetes riikides. Neis valmistatud peamiselt kerges [[Rokokoo|rokokoostiilis]] esemetel on nii piirkondlikke erinevusi kui ühisjooni, mistõttu neid fajanssesemeid loetakse omaette peatükiks [[Läänemeri|Läänemere]] rokokookunsti ajaloos.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://keraamikatehas.ee/et/mis-keraamika-ja-selle-liigid|Pealkiri=Mis on keraamika ja selle liigid|Väljaanne=Tallinna Keraamikatehas|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
[[Fail:Putti su delfini-Maioliche di Laterza-SUMO.jpg|pisi|Itaalia fajanss Laterzast]]
[[Eesti|Eestis]] toodeti 18. sajandil fajanssi [[Sakslased|saksa]] päritolu apteekri [[Carl Christian Fick]] rajatud fajansimanufaktuuris, mis tegutses aastail [[1772]]-[[1782]] praeguse [[Luise tänav|Luise tänava]] kandis [[Tallinn|Tallinnas]]. Manufaktuuris töötasid enamasti Saksamaalt pärit meistrid. Tallinnas toodetud fajanssesemeil esineb mõjutusi [[Kiel|Kieli]] lilledekoorist, [[Stralsund|Stralsundi]] serviisivormidest ja [[Rootsi]] Mariebergi portselanivabriku vaasikujudelt. Vabriku kogutoodang polnud suur ja praeguseni säilinud fajanss on tänapäeval väga haruldane.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Kersti Kuldna|URL=https://www.postimees.ee/1415699/fajanss-laanemeremaade-portselan|Pealkiri=Fajanss, Läänemeremaade portselan|Väljaanne=Postimees|Aeg=26. mai 2004|Kasutatud=}}</ref>
 
== Valmistamisviis ==
Tänapäevase peenfajansi tootmise tehnoloogia kujunes välja 18. sajandil, kui taheti valmistada madalkuumuskeraamikast vastupidavamaid tooteid. Fajansile on võimalik kohandada enamikku madalkuumuskeraamikas kasutatavaid toor- ja frittglasuure. Fajanssi jaotatakse kaheks: pehme- ja kõvafajanss.<ref name=":2" />
 
=== Pehmefajanss ===
Pehmefajansil on kaltsiumirikas mass, mistõttu on pehmefajanssi kõrgkuumuskeraamikas nimetatud ka lubjafajansiiks. Lubjarikas mass ei nõua eriti kõrget põletustemperatuuri – [[eelpõletus]] teostatakse temperatuuril 1120°C-1200°C. Sulandajana toimiv [[kriit]] reageerib põletusprotsessi lõppstaadiumis [[Alumiiniumoksiid|alumiinium-]] ja [[Ränidioksiid|ränioksiidiga]], mass muutub suhteliselt tihedaks ja vastupidavaks, kuid jääb oma mehhaaniliselt tugevuselt siiski alla kõvafajansile. [[Glasuurpõletus]] temperatuuril 980°C-1000°C.<ref name=":2" />
 
=== Kõvafajanss ===
Kõvafajansist põldpaofajanssi loetakse kõige vastupidavamaks fajansiliigiks. Põldpaofajansi massi koostises asendab kriiti [[Päevakivi|põldpagu]]. Külma alatooni saavutamiseks lisatakse massile 0,02-0,05% [[Koobalt|koobaltiühendeid]]. Ettepõletus teostatakse kõrgemal temperatuuril kui pehmefajansi puhul 1150°C-1300°C. Glasuurpõletus temperatuuril 960°C-1100°C.<ref name=":2" />
 
Kvartsfajansi massi koostises domineerib kvartsliiv. Sageli viiakse massi koostisse suurema tiheduse saavutamiseks ka vähene kogus [[Fritt|fritti]]. Eelpõletus temperatuuril 1200°C-1280°C. Kvartsfajanss on mehhaaniliselt tugevam lubjafajansist, kuid nõrgem põldpaofajansist. [[19. sajand|19. sajandil]] võeti Inglismaal kasutusele fajansi glasuurimiseks pliivabad glasuurid, milles pliioksiidi asendas tsinkoksiid. Neid glasuure põletati fajansi jaoks ebatüüpiliselt kõrgel temperatuuril – 1120°C-1250°C – ning neid hakati nimetama ''bristolglasuurideks''.<ref name=":2" />
 
== Allikad ==
10

muudatust