Prantsuse-Preisi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) + keeletoimeta |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
82. rida:
Mitmed järjestikused Saksa võidud Ida-Prantsusmaal, kulmineerudes [[Metzi piiramine|Metzi piiramisega]] 1870. aasta augustis ja [[Sedani lahing]]uga sama aasta septembris, mille tulemusena vangistati Prantsuse keiser Napoleon III ja marssal [[François Achille Bazaine|F. A Bazaine]], põhjustasid Prantsuse teise keisririigi lagunemise. 4. septembril kuulutati Pariisis välja [[Prantsuse kolmas vabariik]], mis jätkas edutult sõda sakslastega veel viis kuud, kuid 28. jaanuaril 1871 [[Pariisi piiramine (1870–71)|langes pealinn Pariis]] sakslaste kätte.
Saksa riigid kuulutasid viimaks välja oma [[Rahvusriik|rahvusriigi]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] näol, mida juhtis Preisi kuningas (hiljem Saksa keiser) [[Wilhelm I]]. 1871. aasta 19. mail sõlmitud [[Frankfurdi rahuleping]]uga sai Saksamaa omale suurema osa [[Alsace]]'st ja mõned osad [[Lorraine]]'st, millest moodustati keiserlik territoorium [[Elsass-Lotring]] (''Reichsland Elsaß-Lothringen''). Saksamaa võit Prantsumaa üle ja järgnenud Saksamaa ühinemine muutis märkimisväärselt [[Jõudude tasakaal Euroopas|jõudude tasakaalu Euroopas]], mis oli endisel kujul püsinud alates 1815. aasta [[Viini kongress]]ist, samuti sai Otto von Bismarck järgnevaks kaheks aastakümnendiks tugeva autoriteedi rahvusvaheliste suhete korraldamisel. Prantsusmaa tahe Elsass-Lotring tagasi saada, kartus uue Prantsuse-Saksa sõja osas ja Suurbritannia rahulolematus uue jõudude tasakaaluga, olid muuhulgas olulisteks [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] [[Esimese maailmasõja põhjused|
== Põhjused ==
{{Vaata|
{{Pooleli}}
| |||