Prantsuse-Preisi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Korrastasin skripti abil viiteid
47. rida:
| väeüksused2 =
| väeüksused3 =
| jõud1 = '''Kokku:''' 2 000 740<ref name="Clod184">Clodfelter 2017, lk 184.</ref><hr>
'''Algselt:''' 909 951
* 492 585 reserv- ja tegevväelast<ref name="Clod184" /><ref name="Howard39">Howard 1991, lk 39.</ref>
* {{nowrap|417 366 ''[[Garde Mobile]]''}} sõdurit<ref name="Howard39" />
'''Suurim väliarmee:'''<br>710 000<ref name="Clod184" />
58. rida:
'''Suurim väliarmee:'''<br>949 337<ref name="Clod184" />
| jõud3 =
| kaotused1 = 756 285<ref>Nolte 1884,name="DPKMm" lk 526–527.</ref>
* 138 871 langenut<ref>Nolte 1884,name="eXBAb" lk 527.</ref>
* 143 000 vigastatut
* 474 414 vangivõetut
| kaotused2 = 144 642<ref>Clodfelter 2017,name="3897I" lk 187.</ref>
* 17 585 langenut
* 89 732 haavatut
75. rida:
{{sup|c}}Põhja-Saksa Liidu juhtivliige
}}
'''Prantsuse-Preisi sõda''' või '''Preisi-Prantsuse sõda''' (saksa keeles ''Deutsch-Französischer Krieg'', prantsuse keeles ''Guerre franco-allemande''), tuntud ka kui '''1870. aasta sõda'''<ref>{{Netiviide |URLname=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19150130.2.10"I2Thm" |Pealkiri=Riiginõukogu koosolek 28. jaanuaril |Väljaanne=[[Päevaleht (1905)|Päewaleht]] |Aeg=30. jaanuar 1915 (nr. 24) |Kasutatud=16. jaanuar 2018}}</ref>, oli sõda [[Napoleon III]] poolt juhitud [[Prantsuse teine keisririik|Prantsuse teise keisririigi]] ja [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi poolt juhitud]] [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] vahel. Sõja põhjustasid Preisi kuningriigi ambitsioonid [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamisest]], mis tekitasid hirmu Euroopa jõudude tasakaalu muutumist kartvates prantslastes. Osade ajaloolaste arvates provotseeris Preisi kantsler [[Otto von Bismarck]] meelega Prantsmaad ründama, et Saksa lõunaosas asuvad neutraalsed riigid - Baden, Württemberg ja Hesse-Darmstadt, Preisi kuningriigi poolt juhitud [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liiduga]] ühineksid. Teiste arvates ei planeerinud Bismarck sedavõrd ette, vaid lihtsalt kasutas tekkinud olukorda käigu pealt ära.<ref>Ramm 1967,name="Kbrzr" lk 308-313.</ref>
 
16. juulil 1670 hääletas Prantsuse parlament Preisi kuningriigile sõja kuulutamise poolt ja sõjategevus algas kolm päeva hiljem. Põhja-Saksa Liit suutis aga prantslastest palju kiiremini väeüksused kokku koguda ja tungis Kirde-Prantsusmaale. Saksa vägedel oli nii arvuline ülekaal, kui ka parem väljaõpe ja ohvitserid, samuti kasutasid nad edukalt ära raudteid ja suurtükke.
88. rida:
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="Clod184">Clodfelter 2017, lk 184.</ref>
<ref name="Howard39">Howard 1991, lk 39.</ref>
<ref name="DPKMm">Nolte 1884, lk 526–527.</ref>
<ref name="eXBAb">Nolte 1884, lk 527.</ref>
<ref name="3897I">Clodfelter 2017, lk 187.</ref>
<ref name="I2Thm">{{Netiviide |URL=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19150130.2.10 |Pealkiri=Riiginõukogu koosolek 28. jaanuaril |Väljaanne=[[Päevaleht (1905)|Päewaleht]] |Aeg=30. jaanuar 1915 (nr. 24) |Kasutatud=16. jaanuar 2018}}</ref>
<ref name="Kbrzr">Ramm 1967, lk 308-313.</ref>
}}
 
== Kirjandus ==