Prantsuse-Preisi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
75. rida:
{{sup|c}}Põhja-Saksa Liidu juhtivliige
}}
'''Prantsuse-Preisi sõda''' või '''Preisi-Prantsuse sõda''' (saksa keeles ''Deutsch-Französischer Krieg'', prantsuse keeles ''Guerre franco-allemande''), tuntud ka kui '''1870. aasta sõda'''<ref>{{Netiviide |URL=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19150130.2.10 |Pealkiri=Riiginõukogu koosolek 28. jaanuaril |Väljaanne=[[Päevaleht (1905)|Päewaleht]] |Aeg=30. jaanuar 1915 (nr. 24) |Kasutatud=16. jaanuar 2018}}</ref>, oli sõda [[Napoleon III]] poolt juhitud [[Prantsuse teine keisririik|Prantsuse teise keisririigi]] ja [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi poolt juhitud]] [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] vahel. Sõja põhjustasid Preisi kuningriigi ambitsioonid [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamisest]], mis tekitasid hirmu Euroopa jõudude tasakaalu muutumist kartvates prantslastes. Osade ajaloolaste arvates provotseeris Preisi kantsler [[Otto von Bismarck]] meelega Prantsmaad ründama, et Saksa lõunaosas asuvad neutraalsed riigid - Baden, Württemberg ja Hesse-Darmstadt, Preisi kuningriigi poolt juhitud [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liiduga]] ühineksid. Teiste arvates ei planeerinud Bismarck sedavõrd ette, vaid lihtsalt kasutas tekkinud olukorda käigu pealt ära.<ref>Ramm 1967, lk 308-313.</ref>
16. juulil 1670 hääletas Prantsuse parlament Preisi kuningriigile sõja kuulutamise poolt ja sõjategevus algas kolm päeva hiljem. Põhja-Saksa Liit suutis aga prantslastest palju kiiremini väeüksused kokku koguda ja tungis Kirde-Prantsusmaale. Saksa vägedel oli nii arvuline ülekaal, kui ka parem väljaõpe ja ohvitserid, samuti kasutasid nad edukalt ära raudteid ja suurtükke.
| |||