Redaktsioon: 22. september 2017, kell 20:06 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 945 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. jaanuar 2018, kell 13:47 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
46. rida: 10. sajandil oli vürstiriigi keskus [[Połack]] (venepäraselt Polotsk). [[File:St. Sophia Cathedral in Polotsk - Miniature.JPG\|thumb\|18. sajandil taastatud Polatski Püha Sofia katedraal]] [[Pilt:Belarus-Polatsk-Cathedral of Sophia-1.jpg\|thumb\|[[Polatski Püha Sofia katedraal]]]] 53. rida ⟶ 51. rida: [[Pilt:Kievan-rus-1015-1113-(en).png\|thumb\|300px\|Kiievi-Vene alad [[1015]]–[[1113]]]] [[File:001 Kievan Rus' Kyivan Rus' Ukraine map 1220 1240.jpg\|thumb\|300px\|Endise Kiievi-Vene ja Ukraina alad enne mongolite invasiooni, 1220–1240]] [[Kiievi suurvürst\|Kiievi suurvürsti]] (980–1015) [[Vladimir Püha]] poolt enne surma ([[1015]]) oma järglaste vahel [[Vana-Vene]] riigi alade jagamise tulemusel sai Polotski vürstiriigi valitsejaks tema poeg [[Izjaslav Vladimirovitš]], kelle järglasdünastia valitses ~~järgnevalt~~ vürstiriiki ka edaspidi. Vladimir Püha surma järel alanud järglastevahelises võimuvõitluses võitsid tema pojad: [[Jaroslav Vladimirovitš\|Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš]] ja [[Mstislav Vladimirovitš]], kes jagasid [[1026]]. aastal Kiievi-Vene alad omavahel. Mstislav Vladimirovitši surma järel ([[1036]]) taastas Jaroslav Tark taas ainuvõimu Vana-Vene aladel, väljaarvatud Polotski vürstiriigi aladel. ▼ [[11. sajand]]il toimusid Polotski vürstiriigi vürsti Vseslav Brjatšislavitši ja Jaroslav Targa järglaste [[Jaroslavitšid\|Jaroslavitšite]] [[Kiievi suurvürstiriik\|Kiievi suurvürstiriigi]] ja liitlaste vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Polotski vürstiriik [[Kiievi suurvürst]]ile või laienda Polotski vürsti võimu ~~põhjapoole~~põhja poole Pihkva ja Novgorodi aladele. Osana suursugususe ja võimsuse demonstreerimisest ehitati Sofia kirikud ([[Kiievi Sofia katedraal\|Kiievis]], [[Polotski Sofia katedraal\|Polotskis]] ja [[Novgorodi Sofia katedraal\|Novgorodis]], mille hiilgus pidi olema võrreldav Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] katedraaliga. Omavaheliste lahingute käigus vallutas Polotski vürst [[Vseslav Tšarodei]] (Imetegija) [[1066]]. aastal [[Novgorod]]i. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni. 1066. aastal Vseslav Brjatšislavitš vangistati, olles kutsutud läbirääkimistele [[Jaroslavitšid\|Jaroslavitšitega]].▼ ▲[[Kiievi suurvürst]] (980–1015) [[Vladimir Püha]] poolt enne surma ([[1015]]) oma järglaste vahel [[Vana-Vene]] riigi alade jagamise tulemusel sai Polotski vürstiriigi valitsejaks tema poeg [[Izjaslav Vladimirovitš]], kelle järglasdünastia valitses järgnevalt vürstiriiki. Vladimir Püha surma järel alanud järglastevahelises võimuvõitluses võitsid tema pojad: [[Jaroslav Vladimirovitš\|Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš]] ja [[Mstislav Vladimirovitš]], kes jagasid [[1026]]. aastal Kiievi-Vene alad omavahel. Mstislav Vladimirovitši surma järel ([[1036]]) taastas Jaroslav Tark taas ainuvõimu Vana-Vene aladel, väljaarvatud Polotski vürstiriigi aladel. ▲[[11. sajand]]il toimusid Polotski vürstiriigi vürsti Vseslav Brjatšislavitši ja Jaroslav Targa järglaste [[Jaroslavitšid\|Jaroslavitšite]] [[Kiievi suurvürstiriik\|Kiievi suurvürstiriigi]] ja liitlaste vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Polotski vürstiriik [[Kiievi suurvürst]]ile või laienda Polotski vürsti võimu põhjapoole Pihkva ja Novgorodi aladele. Osana suursugususe ja võimsuse demonstreerimisest ehitati Sofia kirikud ([[Kiievi Sofia katedraal\|Kiievis]], [[Polotski Sofia katedraal\|Polotskis]] ja [[Novgorodi Sofia katedraal\|Novgorodis]], mille hiilgus pidi olema võrreldav Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] katedraaliga. Omavaheliste lahingute käigus vallutas Polotski vürst [[Vseslav Tšarodei]] (Imetegija) [[1066]]. aastal [[Novgorod]]i. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni. 1066. aastal Vseslav Brjatšislavitš vangistati, olles kutsutud läbirääkimistele [[Jaroslavitšid\|Jaroslavitšitega]]. [[Vseslav Brjatšislavitš]]i surma järel jaguses riik 6-7 osastisvürstiriigiks, tema järglaste vahel: Gleb Vseslavitšile [[Minski vürstiriik]], [[Boriss Vseslavitš]]ile Polotski vürstiriik, [[Roman Vseslavitš]]ile [[Drucki vürstiriik]], [[Svjatoslav Vseslavitš]]ile [[Viciebski vürstiriik]], teistele [[Hrodna vürstiriik]] jm. 96. rida ⟶ 93. rida: Liivimaa vallutamise käigus Riia piiskopi ja [[Mõõgavendade ordu]] poolt püüdis Połacki vürst taastada oma mõjuvõimu liivlaste aladel (Daugava alamjooksul), tehes 1203. aastal sõjakäigu Riiale. Vürstiriigi väed osalesid [[1206. aasta teine Holmi lahing\|1206. aasta teises Holmi lahingus]]. Polotsk oli sunnitud 1212. aastal sõlmima [[Riia piiskop]]iga ~~leedulaste vastase~~leedulastevastase liidulepingu ning loobuma liivlaste alade taotlemisest. Lõpetati kokkuleppel piiskop Albertiga traditsiooniline Väina liivlaste maksukohustus Polotski vürsti suhtes. Aastal [[1208]] vallutasid ristisõdijad seal leedulaste eest kaitseks asunud garnisoni tapmist ettekäändeks kasutades Koknese vürstiriigi. Leedulaste rüüsteretki nii Riia ümbruse katoliiklaste kui ka õigeusklike vastu toetanud Jersika vürstiriigi keskuse hõivasid ristisõdijad aastal [[1209]]. ~~ja seejärel~~Seejärel allus see juba formaalselt piiskop Albertile ning Polotsk oli oma valdused Baltimaades kaotanud. [[1216]]. aastal ~~kavandas~~plaanis vürst Vladimir saarlastega [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus#Sõjakäik Riiale\|ühist sõjakäiku Riiale]], kuid suri enne sõjakäiku. ==Vaata ka==

Polotski vürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel