Redaktsioon: 29. detsember 2017, kell 00:15 redigeeri Maemees (arutelu \| kaastöö) 3454 muudatust →‎Suurvõimu ajastu Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. jaanuar 2018, kell 13:16 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Helsinki > Helsingi Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
14. rida: Gustav Vasa oli seaduslikkuse ja õigluse kaitsja, tema ajal vabanes kaubandus [[Hansa Liit\|Hansa Liidu]] ülemvõimust, loodi sõjalaevastik ja pandi alus Rootsi sõjalisele võimsusele. Rootsi jõudsid ka [[renessanss\|renessansi]] mõjud ning tänu [[reformatsioon]]ile hakati huvi tundma hariduse vastu. [[Gustav Vasa]]l oli kolm poega: [[Erik XIV]], kes valitses aastatel [[1560]]–1568, kuid kõrvaldati vaimuhaiguse tõttu troonilt oma vendade poolt; [[Johan III]], kes valitses aastail [[1568]]–1592. Johani poeg ja järeltulija troonil [[Zygmunt III Waza\|Sigismund]] ([[1592]]–[[1599]]) oli ühtlasi [[Poola kuningas]], kuid kaotas Rootsi trooni oma onule [[Karl IX]]-le ([[1600]]–1611). Gustav Vasa ajal õnnestus Rootsil sõdu vältida. [[1595]]. aastal [[Venemaa tsaaririik\|Venemaa tsaaririigiga]] sõlmitud rahulepinguga allutas Erik XIV [[Eesti]] Rootsi võimule. ==Suurvõimu ajastu== [[Pilt:Gustav II of Sweden.jpg\|thumb\|'''[[Gustav II Adolf]]''' ([[1594]]–[[1632]]) järgnes [[1611]] troonil oma isale [[Karl IX]]-le ning pani aluse Rootsi suurvõimule.]] Enamasti peetakse suurvõimuajastu alguseks 1611. aastat, mil Rootsi troonile astus Gustav II Adolf, samas on ajastu alguseks peetud ka aastat [[1561]], kui Erik XIV alustas Rootsi ekspansiooni [[Läänemeri\|Läänemerel]], saates oma väed Eestisse. Rootsi suurvõimuperiood lõppes [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] ja [[Uusikaupunki rahu]]ga [[1721]]. aastal. 27. rida: ===Rootsi suurriigi sünd=== Rootsi suurriigile pani aluse [[Gustav II Adolf]] ([[1594]]–[[1632]]), kes asus troonile 1611. aastal pärast oma isa [[Karl IX]]. Rootsi sõdis parajasti Taani kuningriigi, [[Poola kuningriik\|Poola kuningriigi]] ja Venemaa tsaaririigiga. [[1613]]. aastal õnnestus tal Taaniga rahu sõlmida. Seejärel viis ta lõpule [[Ingeri sõda\| sõja Venemaa tsaaririigiga]], mille tulemusel Rootsi omandas [[1617]]. aastal varem Venemaa tsaaririigile kuulunud [[Käkisalmi lään]]i ja [[Ingerimaa]]. [[1629]]. aastal sunniti Poola loobuma [[Liivimaa]]st ja hulgast [[Preisimaa\|Preisi]] sadamatest. Rootsi oli teinud suure sammu selle suunas, et Läänemerest saaks tema sisemeri. [[File:MapofBalticSea1694.jpg\|pisi\|Läänemeri Rootsi sisemerena 1694. aastal]] [[1630]]. aastal tõmmati Rootsi [[protestantlus]]e kaitsmise nimel [[Kolmekümneaastane sõda\|Kolmekümneaastasse sõtta]]. [[Vestfaali rahu]]lepingu tulemusel omandas Rootsi [[1648]]. aastal suure osa [[Pommeri]]st, [[Wismar]]ist ja [[Bremen-Verden]]ist. Rootsi valitsejaks oli saanud kuninganna [[Kristiina]] ([[1632]]–[[1654]]). Sõjaga saavutas Rootsi juhtpositsiooni Euroopas, mille ta suutis säilitada kuni impeeriumi langemiseni [[1721]]. aastal. 35. rida: [[17. sajand]] ei olnud Rootsi jaoks üksnes välise hiilguse periood, vaid tõi kaasa ka riigisisese arengu. Seati sisse kaasaegne riigiametite struktuur. [[Gustav II Adolf]] lisas aadlikele privileege ning tegi neile ülesandeks pühenduda riigitööle. Suurvõimu aeg andis oma panuse ka nii vaimse kui ka materiaalse kultuuri arengusse. Asutati [[gümnaasium]]e ning täiustati [[Uppsala Ülikool]]i. [[1632]]. aastal asutati [[Tartu Ülikool]], [[1640]]. aastal Åbo Akademi (praegune [[Helsinki Ülikool\|Helsingi Ülikool]]) ja [[1666]]. aastal [[Lundi Ülikool]]. Rootsi avanes Euroopa kultuurimõjudele. Alles nüüd sai võimalikuks nii tõeline poeesia kui ka teadustöö. Rootsi kutsuti välismaa kaupmehi, täiustati infrastruktuuri ja arendati rauamaagi kaevandamist.

Rootsi suurvõimu ajastu: erinevus redaktsioonide vahel