Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P (GR) File renamed: File:German troops riga 1916.jpg → File:German troops Riga 1917.jpg Criterion 3 (obvious error) · Sept. 1917, not 1916 |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) sissejuhatus enwiki järgi ümberkirjutatud, viited + välislingid |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2006}}{{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2018}}
{{Sõjaline konflikt
| konflikt = Esimene maailmasõda
16. rida:
* [[Esimene maailmasõda#Tulemused|Veel...]]
| osaline1 = {{Lihtloend|
* '''[[Esimese Maailmasõja
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kolmas Prantsuse Vabariik|Prantsusmaa]]
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Briti impeerium]]
106. rida:
}}
}}
'''Esimene maailmasõda''' ('''I MS'''), tuntud ka kui '''Suur ilmasõda''' ja '''Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks''', oli [[1914]]. aasta [[28. juuli|28. juulist]] [[11. november|11. novembrini]] [[1918]] kestnud [[maailmasõda]]. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, tehes sellest ühe ajaloo suurima sõja.<ref>Keegan 1998, lk 8</ref><ref>Bade & Brown 2003, lk 167–168</ref> Sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku (s.h erinevate genotsiidide ohvrid), mis oli muuhulgas tingitud [[Teine tööstusrevolutsioon|sõdivate riikide tehnoloogiliselt arengust]] ja [[kaevikusõda|kaevikusõja]] käigus tekkinud kurnavast patiseisust. See oli [[Sõdade loend hukkunute arvu järgi|üks ajaloo verisemaid konflikte]] ja pani aluse suurtele poliitilistele muutustele, seehulgas revolutsioonid mitmetes sõjas osalenud riikides. Sõja lõpus lahendamata jäänud riikidevahelised rivaliteedid olid kakskümmend üks aastat hiljem alanud [[Teine maailmasõda|Teisele maailmasõja]] üheks põhjuseks.<ref>Willmott 2003, lk 307.</ref>
Sõjas osalesid kõik maailma [[suurvõim]]ud,<ref>Willmott 2003, lk 10–11.</ref> kes jagunesid vastavalt [[Esimese Maailmasõja liitlasväed|liitlasteks]] (põhines [[Kolmas Prantsuse Vabariik|Prantsusmaast]], [[Vene keisririik|Venemaast]] ja [[Briti impeerium|Suurbritanniast]] koosneval [[Antant|Antandil]]) ja [[Saksa keisririik|Saksamaa]] ning [[Austria-Ungari]] poolt juhitud [[Keskriigid|Keskriikideks]]. Kuigi Itaalia oli olnud koos Saksamaa ja Austria-Ungariga [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliidu]] liige, ei ühinenud ta keskriikidega, sest Austria-Ungari oli alustanud sõjategevust kolmikliidu tingimuste vastaselt.<ref>Willmott 2003, lk 15</ref> Mõlemad pooled said sõja käigus uusi liikmeid, näiteks ühinesid liitlastega teiste hulgas [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]], [[Jaapani keisririik|Jaapan]] ja [[Ameerika Ühendriigid]], ning Keskriikidega [[Osmanite riik]] ja [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaaria]].
Sõja päästis valla [[Austria ertshertsog Franz Ferdinadi tapmine|Austria ertshertsogi ja Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi tapmine]] [[Sarajevo]]s [[Jugoslavism|Jugoslaavia natsionalisti]] [[Gavrilo Princip]]i poolt 1914. aasta 28. juunil. Tapmise tagajärjel Austria-Ungari poolt Serbia kuningriigile esitatud ultimaatium tekitas Euroopas [[Juuli kriis|diplomaatiline kriis]]i.<ref>Taylor 1998, lk 80–93</ref><ref>Djokić 2003, lk 24</ref> Järgnevate nädalate jooksul olid kõik Euroopa suurvõimud sõjas ja konflikt levis järjest üle maailma.
28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ja järgmisel päeval kuulutas Venemaa välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsioon 30. juulil. Saksamaa esitas seepeale Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja seetõttu kuulutas Saksamaa Venemaale 1. augustil sõja. Olles [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Saksamaa vastu vähemuses, ärgitas Venemaa samuti Antanti kuuluvat Prantsusmaad avama läänes Saksamaa vastu teine rinne. [[Prantsuse teine keisririik|Prantsusmaa]] oli nelikümmend aastat tagasi toimunud [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] Saksamaalt lüüa saanud ja pidanud [[Elsass-Lotring]]i Saksamaale loovutama. Tingituna antud kaotusest tingitud vihast ja soovist Elsass-Lotring tagasi vallutada, kuulutas Prantsusmaa Venemaa soovi kohaselt 1. augustil välja üldmobilisatsiooni, millele järgnes 3. augustil Saksamaa poolne sõjakuulutus Prantsusmaale. Saksa-Prantsuse piir oli mõlemalt poolt kõvasti kindlustatud, mistõttu tungis Saksamaa [[Schlieffeni plaan]]i järgi peale läbi neutraalse [[Belgia]] ja [[Luksemburgi]] rünnates Prantsusmaad põhja poolt. Belgia neutraalsuse mitteaustamise tõttu kuulutas Suurbritannia Saksamaale 4. augustil sõja.<ref>Evans 2004, lk 12</ref><ref>Martel 2003, lk xii ff</ref> Pärast Saksa pealetungi nurjumist [[Marne'i lahing]]u tagajärjel muutus sõjategevus [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindel]] [[kurnamissõda|kurnamissõjaks]], milles [[kaevikusõda|rindejooned]] kuni 1917. aastani ainult vähesel määral liikusid. [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] tungis Venemaa Austria-Ungari vastu edukalt peale, kuid [[Venemaa sissetung Ida-Preisimaale (1914)|venelaste sissetung Ida-Preisimaale]] peatati sakslaste poolt [[Tannenbergi lahing (1914)|Tannenbergi]] ja [[Masuuri järvede lahing]]ute tagajärjel. 1914. aasta novembris ühines keskriikidega [[Osmanite Riik]], avades uued rinded [[Kaukaasia rinne|Kaukaasias]], [[Mesopotaamia rinne|Mesopotaamias]] ja [[Palestiina rinne|Palestiinas]]. 1915. aastal ühines liitlastega Itaalia ja Keskriikidega Bulgaaria, samuti ühinesid liitlastega 1916. aastal Rumeenia ja 1917. aastal Ameerika Ühendriigid.
1917. aasta mais kukkus Venemaa valitsus [[veebruarirevolutsioon|revolutsiooni tagajärjel]] kokku, [[Oktoobrirevolutsioon|teine revolutsioon sama aasta novembris]] ja mitmed sõjalised tagasilöögid sundisid Venemaad 1918. aastal Keskriikidega allkirjastama [[Brest-Litovski rahuleping]]u, mis oli sakslaste jaoks märkimisväärne võit. Pärast 1918. aasta kevadel [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerindel]] edukalt alanud [[Kevadpealetung|Saksa pealetungi]], koondusid liitlasväed otsustavale vasturünnakule, surudes [[Sajapäevane pealetung|paljude järjestikuste pealtungidega]] sakslased tagasi. [[Villa Giusti vaherahu|4. novembril 1918]] nõustus Austria-Ungari vaherahuga ja [[Compiègne'i vaherahu|11. novembril]] nõustus vaherahu sõlmima ka [[Novembrirevolutsioon|siseriiklikus kriisis]] olev Saksamaa, mille tulemusel lõppes sõda liitlasvägede võiduga.
Sõja tulemusena olid lakanud eksisteerimast [[Saksa keisririik]], [[Vene keisiriik]], [[Austria-Ungari]] ja [[Osmanite riik]]. Riiklikud piirid joonistati mitmel pool ringi, ning selle tulemusena tekkis või taastati Euroopas üheksa iseseisvat riiki. Samuti jaotati võitjate vahel ära endised [[Saksa kolooniad]]. [[1919. aasta Pariisi rahukonverents]]il esitas [[Suur Nelik]] (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid) oma tingimused. Tulevikus analoogsete konfliktide ärahoidmiseks moodustati [[Rahvasteliit]]. Rahvasteliidu missiooni ebaõnnestumine, koos globaalsete majanduslike raskuste, kaotusest põhjustatud häbi (eriti Saksamaa jaoks) ja natsionalismi tõusuga, olid muuhulgas [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] põhjusteks.
[[Pilt:Europe 1914.jpg|pisi|[[Euroopa]] poliitiline kaart aastal 1914. Kaardil eristatud neutraalsed riigid, [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliidu]] riigid ja [[Antant|Antandi]] riigid]]
254. rida ⟶ 258. rida:
== Viited ==
{{viited}}
=== Allikad ===
* Bade, Klaus J; Brown, Allison (2003). ''Migration in European History''. The making of Europe. Oxford: Blackwell. ISBN 0-631-18939-4. OCLC 52695573.
* Evans, David (2004). ''The First World War''. Teach yourself. London: Hodder Arnold. ISBN 0-340-88489-4. OCLC 224332259.
* Djokić, Dejan (2003). ''Yugoslavism : histories of a failed idea, 1918–1992''. London: Hurst. OCLC 51093251.
* Keegan, John (1998). ''The First World War''. Hutchinson. ISBN 0-09-180178-8.
* Martel, Gordon (2003). ''The Origins of the First World War''. Pearson Longman, Harlow. ISBN 9780582438040.
* Taylor, Alan John Percivale (1998). ''The First World War and its aftermath, 1914–1919''. Century of Conflict, 1848–1948. London: Folio Society. OCLC 49988231.
* Willmott, H.P. (2003). ''World War I''. New York: Dorling Kindersley. ISBN 0-7894-9627-5. OCLC 52541937.
== Välislingid ==
{{commonscat}}
* [https://www.britannica.com/event/World-War-I Esimene maailmasõda]. [[Encyclopædia Britannica]] (inglise keeles)
* [http://www.
* [http://www.britishpathe.com/workspaces/page/ww1-the-definitive-collection Suurbritannia British Pathé filmiarhiivi kaadrid I maailmasõjast] (inglise keeles)
* [https://blog.ra.ee/tag/esimene-maailmasoda/ Esimene maailmasõda] kajastatuna [[Rahvusarhiivi]] ajaveebis
* [https://www.youtube.com/user/TheGreatWar Esimese maailmasõja kronoloogia] YouTube kanalil [[TheGreatWar]] (inglise keeles)
* [[Peeter Helme]] (august 2014; nr 132). "[https://www.diplomaatia.ee/artikkel/esimene-maailmasoda-kuidas-euroopa-end-teostas/ Esimene maailmasõda – kuidas Euroopa end teostas]". [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]]
* [[Liisi Esse]] (20. jaanuar 2017). "[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/esimese-maailmasoja-mitmetahuline-moju-eesti-kultuurile/ Esimese maailmasõja mitmetahuline mõju eesti kultuurile]". [[Sirp]]
[[Kategooria:Esimene maailmasõda| ]]
| |||
