Pariisi rahukonverents: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2006}}{{Viitamata|kuu=jaanuar|aasta=2018}}
'''Pariisi rahukonverents''' kutsuti kokku pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] ja töötas [[18. jaanuar]]ist [[1919]] kuni [[21. jaanuar]]ini [[1920]], et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Selle istungeid peeti [[Versailles]]' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka '''Versailles' rahukonverentsiks'''.
[[Saksamaa]] pidi [[Versailles'
Kuigi rahukonverentsil osalesid päris paljud riigid, võeti arvesse peamiselt vaid
President Woodrow Wilson tahtis õiglast rahu, mille ta oli juba kavandanud oma 14 teesis. Ta tahtis demilitariseerimist ja [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] loomist, kus kõik riigid saaksid lahendada probleeme diplomaatilisel teel ilma sõjata, ning Ida-Euroopa riikidele enesemääramisõigust.
Peaminister Georges Clemenceau ning marssal [[Ferdinand Foch]], Antanti vägede ülemjuhataja, tahtsid Saksamaad karmilt karistada Prantsusmaale sissetungi eest, nii et Saksamaa ei oleks Prantsusmaale enam kunagi ohuks. Clemenceau arvas, et USA ja Suurbritannia, olles merega eraldatud Mandri-Euroopast, on võrreldes Prantsusmaaga eelisseisundites: "Ameerika on kaugel ja ookeaniga eraldatud, ning isegi [[Napoleon I|Napoleon]] ei suutnud Inglismaad vallutada. Teie olete mõlemad kaitstud, meie ei ole." Tema seisukohta kirjeldas hästi tema fraas, et on "20 miljonit sakslast liiga palju". Ta soovis ka Saksamaad tunduvalt nõrgestada, et Prantsusmaale enam kunagi sisse ei tungitaks, ning ränki reparatsioone sõjakulude hüvitamiseks. Prantsusmaa soovile Reinimaa Saksamaalt annekteerida või 30 aastaks okupeerida olid Wilson ja Lloyd George vastu, sest nad arvasid, et nii võib Prantsusmaa Euroopas liiga tugevaks muutuda, kuid kompromissiks saavutati Reinimaa demilitariseerimine. Foch polnud endiselt rahul ning ütles rahulepingule allakirjutamise kohta 28. juunil 1919, et "see pole rahu, see on vaherahu 20 aastaks!" Kuigi ta ei elanud, et seda näha, osutus tema ennustus tõeseks - täpselt 20 aastat ja 64 päeva peale rahulepingule allakirjutamist (1. septembril 1939) algas teine maailmasõda.
Peaminister David Lloyd George oli Wilsoni ja Clemenceau vahel - ta tahtis Saksamaad õiglaselt karistada - nõuda Saksamaalt sisse sõjakulud, kuid ei nõustunud Clemenceau raskete tingimustega, kuna teadis, et nii võib Saksamaa mõne aasta pärast uuesti sõja kuulutada. Ta tahtis säilitada Suurbritannia kontrolli merede üle ja laiendada Briti impeeriumit.
==Versailles' rahuleping==
{{Vaata|Versailles' rahuleping}}
==Saint-Germaini rahu==
{{Vaata|Saint-Germaini rahuleping}}
Saint-Germaini rahu sõlmiti 1919. aastal [[Austria]]ga. Selleks ajaks, kui delegaadid Versailles's kohtusid, olid Austria-Ungari rahvad
*Austria eraldati ametlikult [[Ungari]]st ja selle pindala vähendati ainult 25%-ni alast, mis oli enne sõda, ja alles jäi ainult 20% sõjaeelsest rahvastikust (alles jäi ligikaudu 7 miljonit inimest). Austriale ei jäänud merepiiri.
39. rida ⟶ 41. rida:
==Neuilly rahu==
{{Vaata|Neuilly rahuleping}}
Sõlmiti 1919. aastal [[Bulgaaria]]ga.
44. rida ⟶ 47. rida:
*kaotas ligipääsu [[Vahemeri|Vahemerele]]
==Sévres'i rahu==
{{Vaata|Sévres'irahuleping}}
Sõlmiti 1920. aastal [[Türgi]]ga.
[[Osmani impeerium]]i lagunemist ennustati juba pikalt ette. [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] lootsid selle pealt teenida.
[[Kategooria:Euroopa uusim aeg]]
|