Vikipeedia

Koer (perekond): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P Tühistati kasutaja 91.129.106.191 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Estopedist1.
Märgised: Asendamine Tühistamine
1. rida:
{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värvvärvus = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = BergerCanis allemandlupus enlaying montagnein 2grass.jpg
| pildi_seletus = Canis lupus
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
14. rida ⟶ 12. rida:
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|'''Koer]]''' ''Canis''
| subdivision_ranks = Liigid
| liik = [[Hunt]]
| subdivision =
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''[[Hunt|Canis lupus familiaris]]''<br>
''[[Tume hunt|Canis rufus]]''<br>
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
''[[Koiott|Canis latrans]]''<br>
''[[Šaakal|Canis aureus]]''<br>
''[[Vöötšaakal|Canis adustus]]''<br>
''[[Mustselg-šaakal|Canis mesomelas]]''<br>
''[[Etioopia hunt|Canis simensis]]''
}}
'''Koer''' ehk ('''kodukoer'Canis'') on [[hunt|hundiloomad]]e [[alamliik]]perekond (''Canis lupus familiaris''bioloogia) või|perekond]] [[koer (perekond)kiskjalised|koera perekonnakiskjaliste]] [[liikselts (bioloogia)|liikselts]] (''Canis familiaris''), mis onist [[inimenekoerlased|inimestekoerlaste]] poolt [[kodustaminesugukond (bioloogia)|kodustatudsugukonnast]].
 
Eestikeelse nimetuse asemel on käibel ladinakeelne nimetus, sest hunte, koiotte ja šaakaleid ei nimetata tavaliselt koerteks.
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
==Taksonoomia==
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
Koera perekonnas on järgmised [[liik (bioloogia)|liigid]] (kodukoeral on näidatud ka mõned kunagised [[alamliik|alamliigid]]):
*''Canis adustus'' ([[vöötšaakal]]), avamaadel [[Senegal]]ist [[Somaalia]]ni ning [[Namiibia]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] idaosas
*''Canis aureus'' ([[šaakal]] ehk [[harilik šaakal]]), [[Balkani poolsaar]]est [[Tai]] ja [[Sri Lanka]]ni, [[Maroko]]st [[Egiptus]]eni ja [[Tansaania]] põhjaosani
*''Canis dingo'' ehk ''Canis antarcticus'' ([[dingo]]), [[Austraalia]]s ja [[Uus-Guinea]]s
*''Canis lupus'' ([[hunt]] ehk [[hallhunt]] ehk [[susi]]), [[Euraasia]]s peale kagunurga troopiliste metsade, [[Egiptus]]es ja [[Liibüa]]s, [[Alaska]]s, [[Gröönimaa]]l, [[USA]]-s peale kagunurga ja suurema osa [[California]]st, [[Mehhiko]] kõrgmaadel
*''Canis familiaris'' ([[koer]] ehk [[kodukoer]])
**''Canis familiaris inostranzewi'' ([[Inostrantsevi koer]])
**''Canis familiaris matris optimae'' ([[pronksikoer]])
**''Canis familiaris palustris'' ([[turbakoer]] ehk [[sookoer]])
**''Canis familiaris poutiatini'' ([[Putjatini koer]])
*''Canis latrans'' ([[koiott]] ehk [[preeriahunt]], [[Alaska]]st [[Nova Scotia]] ja [[Panama]]ni
*''Canis mesomelas'' ([[mustselg-šaakal]]), avamaadel [[Sudaan]]ist [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigini]]
*''Canis rufus'' ([[tume hunt]]), [[Texas]]e keskosast [[Pennsylvania]] lõunaosa ja [[Florida]]ni
*''Canis simensis'' ([[etioopia hunt]]), [[Etioopia]] keskosa mägedes)
 
Dingo arvatakse sageli koera liigi alla.
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
On pakutud ka niisugust koera perekonna käsitust, mille järgi perekond koer hõlmab [[alamperekond]]adena perekonnad koer, [[rebane (perekond)|rebane]] (sealhulgas [[fennek]] ja [[hallrebane]]), [[polaarrebane]], ''[[Lycalopex]]'', ''[[Pseudalopex]]'', [[pamparebane]], ''[[Cerdocyon]]'' ja ''[[Atelocynus]]''.
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
Etioopia hunt arvatakse mõnikord eraldi perekonnaks või alamperekonnaks.
== Koera põlvnemine ==
 
Kodukoer arvatakse mõnikord hundi liiki.
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Tumedat hunti on pakutud hundi alamliigiks.
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
Väikeste huntide populatsiooni Egiptuses ja Liibüas peeti enne [[1981]]. aastat šaakali alamliigiks ''[[Canis aureus lupaster]]''.
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Hunt, tume hunt, ja koer ristuvad omavahel. Tõenäoliselt ei ole nendel omavahel põlvnemissuhteid, vaid nad põlvnevad kõik ühisest esivanemast.
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Perekond ''Canis'' ilmus [[pliotseen]]is.
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
==Iseloomustus==
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
Perekonna ''Canis'' esindajatel on suhteliselt kõrge keha, pikad jalad ning kohev silindrikujuline [[saba]].
 
[[Pupill]]id on eredas valguses tavaliselt ümarad.
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
Kuigi enamikul liikidel on saba lähedal [[lõhnanääre]], ei tekita see nii vänget lõhna nagu [[rebane (perekond)|rebase]] [[perekond (bioloogia)|perekonna]] liikidel.
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
[[Kolju]]l on suured [[otsmiku-urge|otsmiku-urked]] ja [[oimuhari|oimuharjad]] on lähestikku, ühinedes sageli [[noolhari|noolharjaks]]. [[Näokolju]] on koera perekonnal (välja arvatud etioopia hundil) suhteliselt lühem kui perekondadel rebane ja ''Pseudalopex''.
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
[[Emasloom]]adel on 8 või 10 [[rinnanääre]]t.
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
==Välislingid==
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal]
{{Commons|Category:Canis|Canis}}
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.
 
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.
 
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
ele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.
 
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
==.==
..
.
{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
|''Pomeranian e. kääbusspits'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm
|}
 
==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ====
Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud ''[[Liivimaa linnukoer]]a'' (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref>
 
1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[Eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga :
: Valve- ja õuekoer '''Muri'''. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga.
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[Eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), šveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal jõuti tõustandardi kinnitamiseni.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevane kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===
Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funktsiooni kui ka välimuse osas. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad igal juhul aeglased muutused ka tõu siseselt. Siin on mõjuteguriteks ühiskonna nõudmised koerte ja nende funktsioonide suhtes ning keskkond (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt. karvkate).<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel. 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref>
 
Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref>Fogle, 2005, lk. 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk. 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref>Fogle, 2005, lk 52.</ref> Samasse aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
 
Eestis reguleerib tõuaretust [http://www.kennelliit.ee/dokumendid/ekl_touraamatumaarus '''Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus''']. Kõik tõukoerad on kantud [http://register.kennelliit.ee/reg/ '''Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse'''].
 
=== Tõugude klassifitseerimine ===
Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel : ''jälje- (Hound g.)'', ''linnu- (Gundog g.)'', ''töökoerad (Working g.)'' ja ''terjerid (Terrier g.)''. Klassifikatsioon jätab suure hulga koeri välja, see tõttu on Kennelklubil veel kaks kategooriat : ''kääbuskoerad (Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning ''tarbekoerad (Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamus võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
* '''FCI rühm''' 1. Lamba- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Lambakoerad
** Alarühm 2. Karjakoerad
 
* '''FCI rühm''' 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad
** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid
** Alarühm 2. Molossid
** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad
** Alarühm 4. Ameerika akita
 
* '''FCI rühm''' 3. Terjerid
** Alarühm 1. Kőrgejalgsed terjerid
** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid
** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid
** Alarühm 4. Kääbusterjerid
 
* '''FCI rühm''' 4. Taksid
 
* '''FCI rühm 5.''' Spitsid, algupärased tõud,
** Alarühm 1. Pőhjamaised kelgukoerad
** Alarühm 2. Pőhjamaised jahikoerad
** Alarühm 3. Pőhjamaised valve- ja karjakoerad
** Alarühm 4. Euroopa spitsid
** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud
** Alarühm 6. Algupärased koerad
** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad
** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad
 
* '''FCI rühm 6.''' Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased
** Alarühm 1. Hagijad
*** 1.1. Suured hagijad
*** 1.2. Keskmised hagijad
*** 1.3. Väikesed hagijad
** Alarühm 2. Verejäljekoerad
** Alarühm 3. Sugulastőud
 
* '''FCI rühm 7.''' Seisukoerad
** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad
*** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad
*** 1.2. Spanjeli tüüpi
*** 1.3. Grifooni tüüpi
** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad
 
* '''FCI rühm 8.''' Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
** Alarühm 1. Retriiverid
** Alarühm 2. Linde lenduajavad koerad
** Alarühm 3. Veekoerad
 
* '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad ?)
** Alarühm 1. Bichonid ja sugulastõud
*** 1.1. Bichonid
*** 1.2. Coton de Tuléar
*** 1.3. Lõvikoerake
** Alarühm 2. Puudlid
** Alarühm 3. Belgia kääbustőud
*** 3.1. Grifoonid
*** 3.2. Väike brabandi grifoon
** Alarühm 4. Karvutud koerad
** Alarühm 5. Tiibeti tőud
** Alarühm 6. Chihuahua
** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid
** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer
** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid
** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer
** Alarühm 11. Kääbusmolossid
 
* '''FCI rühm 10.''' Nägemise abil jahti pidavad hurdad.
** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad
** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad
** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad
 
Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk. 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk. 10–11.</ref>
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 42.</ref> Tõustandard kirjeldab detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007 lk. 9.</ref> Eesti on kirjutanud [http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard eesti hagijale].
 
Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas enamuse Soome Karjala alast anastas, sai ta kodumaaks sadadele ''karjala karukoertele'', keda hiljem nimetati ümber ''vene-euroopa laikadeks''.<ref>Fogle, 2007, lk. 53.</ref>
 
== Koerakasvatajate ühendused ==
=== Maailm ===
19. sajandi lõpu poole hakkas välja kujunema see, mida me praegu nimetame nüüdisaegseks koeraharrastuseks. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitad. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.
 
Rahvuslikest kenneliitudest on vanim ''The Kennel Club'' ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on oma tegutsemisaja jooksul avaldanud äärmiselt suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USAs ''American Kennel Club'', Prantsusmaal ''Société Centrale Canine'' ja Belgias ''Société Royale Saint-Hubert'', Hollandis ''Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland'', Saksamaal ''Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission'' ja Austrias ''Österreichischer Kynologenverband''. Põhjamaades alustasid koos Soome ''Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin'' ja Rootsi ''Svenska kennelklubben'' 1889. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.
 
1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] ''Fédération Cynologique Internationale (FCI)'', millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 17.-21.</ref>
 
=== Eesti ===
Järjekindlalt ning ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ja aretust hakati siinsete suurmaapidajate poolt harrastama 19. sajandi lõpu poole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e. brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase ja mägra urgudesse kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937. lk. 116.</ref>
 
Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu ''Eestimaa Jahisõprade Seltsis'' (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli sees punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamisest.
 
1897. aasta märtsis toimunud Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda '''Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts''' (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Seltsitöö tõuaretuses oli põhirõhk suunatud jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr. 3. lk. 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 1. lk. 7.</ref>
 
Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 '''Eesti Kennelklubi''' (EKK). Esimene koertenäitus toimus 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.
 
Kohe klubi loomise järel hakkas Eesti KennelKlubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa Nr. 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa Nr. 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.
 
1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele; vahetas paljude välismaa klubidega auhindasi, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937. lk. 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr. 2. lk. 13–14; nr. 3. 14–15.</ref>
 
Pärast Teist maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiviseerida ja asutasid '''Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu'''. Tegutsedes aastatel 1944–1955 ning ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – '''eesti hagija''' lõpliku formeerimise.<ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref>
 
Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatusalane töö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati '''Eesti NSV Künoloogide Nõukogust''', mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus – ja dekoratiivkoerte tööd juhtis '''Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene. k. Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi'''.<ref>Essenson, 1985, lk. 4.</ref>
 
1982. aasta mais asutati '''Tallinna Koerakasvatajate Klubi''' ja '''Eesti Kennelklubi'''. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>[http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil.]</ref>
 
Eesti koerakasvatajate sidemed Lääne riikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõualase informatsiooni hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, enamasti pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.
 
1989. aasta juulis toimus Tallinna Merepäevade raames koertenäitus Pirita jõekäärus, mille korraldasid aktivistid erinevates Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on teinud Soome Kennelliidule ülesande anda hinnang 1989 augustiks tõukoerte alal tehtavast tööst NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamine takistus oli ühtse keskorganisatsiooni puudumine, keda võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis endale eesmärgi ellu kutsuda '''Eesti Kennelliit''' (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige. <ref>Lundava, 2007, lk. 14–17.</ref>
 
== Kennelharrastused ==
Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures sinul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.
 
'''1. Eesti rahvuslikud koolitusalad'''
* Kuulekuskoolitus (KK)
* Põllujälje katse (PJK)
 
'''2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused'''
* Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam.
** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO)
** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] ([[VPG]])
* Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] ([[FH]])
* Sõnakuulelikkus (SK)
* Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] ([[BH]])
* Vastupidavusekatse / [[Ausdauerprüfung]] ([[AD]])
* [[Agility]], takistusriba läbimine
* Koertenäitus
* Hurtade maastikujooks
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* ''Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn : Agronoom, 1937
* ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983
* ''Koer : [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.] ; [koostanud A. Essenson]. Tallinn : Valgus, 1985
* ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer ; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu ; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
* ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz ; fotod: Johan Adlercreutz ; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2004
* ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn : Pegasus, 2005
* ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn : Varrak, 2005
* ''Koeratõugude piibel : täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer ; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn : Sinisukk, 2006
* ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn : Eesti Kennelliit, 2007
* ''Koerad'' / Bruce Fogle ; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen ; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn : Varrak, 2007
* ''Kui võtad koera : algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord ; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm ; toimetanud Aime Kons] ; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn : Ilo, 2007
* ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi ; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen ; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn : Pilgrim, 2007
* ''Valige endale õige koer : raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein ; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste ; toimetanud Reet Piik] ; fotod: Per Undén. Tallinn : Sinisukk, 2007
 
=== Perioodika ===
* ''Koer'' : Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn : Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne]
* ''Eesti Jahimees'' : jahindus- ja loodusajakiri : Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn : EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne]
* ''Lemmik'' : loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom ; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu : Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne]
 
== Vaata ka ==
* [[agility]]
* [[haukumine]]
* [[jahikoer]]
* [[juhtkoer]]
* [[koerakandmine]]
* [[koeratõugude loend]]
* [[koera veregrupid]]
* [[koerte loend]]
* [[künoloogia]]
* [[Laika]]
* [[linnukoer]]
* [[must koer]]
* [[politseikoer]]
* [[raamatukoer]]
* [[spermakoer]]
* [[teraapiakoer]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
=== Portaalid ===
{{Vikisõnaraamatus|koer}}
*[http://www.kennelliit.ee/ Eesti Kennelliit]
*[http://www.koer.ee/ Eesti koerte portaal] ja [http://www.koer.ee/Koolitamine_ja_harrastused/ Koolitamine ja harrastused]
*[http://www.lemmik.ee/ Lemmik.ee – portaal loomasõpradele]
*[http://www.tunnekoera.ee Tunne koera blogi]
=== Foorumid ===
*[http://www.koertekoda.ee/forum/ Koertekoda]
 
 
=== ? ===
*[http://en.citizendium.org/wiki/Dog Citizendiumi artikkel]
* Антикварные книги о собаках : [http://www.petsinform.com/book/busse/busse.html "Собака въ главныхъ и побочныхъ ея породахъ" (С. Петербургъ 1859)], [http://www.petsinform.com/book/shmidt/shmidt.html Наши домашнiя животныя Собаки (С.-Петербургъ 1911)]
*[http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi "Eesti Bernhardiin"]
*[http://yetrix.webs.com/ Blueheart´s Koertenõuandla]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=809563 Nüüd ma võtan koera]
*[http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=853907&categoryID=150007&ndate=971621680 Kutsika ostmise keeruline kunst]
*[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=4380 Millega arvestada korterisse koera võttes?]
* [http://www.hot.ee/uhaa/index.html Mastiffid – ajalugu, t&otilde;ud, t&otilde;ugude keelamine]
* Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, [http://www.lket.ee/lket/artiklid/ravim-mis-voib-uhe-koera-elu-paasta-voib-teiselt-koeralt-elu-votta/ Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!], veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
* Dr Rob Foster, [http://www.uoguelph.ca/~rfoster/repropath/female/dog/female_dog_uterus.htm Disease of the Canine Uterus], veebiversioon (vaadatud 27.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koer| ]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koeratõud]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
.
.{{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri „Koer”]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Koer
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = |
| seisundi_ref =
| pilt = Berger allemand en montagne 2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis''
| liik = [[Hunt]]
| alamliik = '''Koer'''
| binaarne = ''Canis lupus familiaris''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
 
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
 
Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).
 
== Koera põlvnemine ==
 
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom). <ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
 
[[Pilt:Tesem2.jpg|thumb|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]]
 
Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk. 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.<ref>{{kas|sama}} lk. 18.</ref>
 
Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk. 22.</ref>
 
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref>
 
''Koerte põlvnemislugu (skeem) : [http://av-va.ru/enciklopedia/dogs/obshee/gendrevo_dogs.html Генеалогия собак (древо)], [http://www.omniology.com/MickeyMicro-Evolution.jpg The genealogy of the dog]''
 
== Koera anatoomia ja füsioloogia ==
[[Pilt:Anatomy dog.png|thumb|300px| '''Koera välimik'''. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba.]]
 
Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.<ref>Fogle, 2007, lk. 30.</ref>
 
=== Üldandmed ===
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–130 (60–80) lööki minutis
 
'''Vererõhk''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass''' 100 (1400) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
'''Nägemine –''' pilgu vaateulatus 250–290° (210°)
 
'''Kuulmise ülempiir''' 100 000 (20 000) Hz
 
'''Keskmine eluiga''' 10–12 (60–70) aastat, '''pikim eluiga''' 34 (üle 100) aastat.
 
'''Tiinuse kestus''' 2,5 kuud, '''korraga sündinud poegade arv''' 2–10 <ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak ... jt. ; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn : Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref>
 
''Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>[http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx Top Records of Dogs...and Fun Facts]</ref>
 
=== Koera kehaehituse tüübid ===
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. ko
era
 
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
'''3. Jõutüüp''' – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise buldog – neilt nõutakse ainult jõudu)
 
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr. 2. lk. 10–11.</ref>
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : '''karm karvastik''' – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); '''kähar karvastik''' – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); '''lühike/sile karvastik''' – lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; '''pikk karvastik''' – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.<ref>Swanstein, 2007 lk. 16–17.</ref>
 
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk. 50.</ref>
 
2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse '''4243 koera 158 tõust'''. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv):
 
: '''1. [[saksa lambakoer]] 376'''
: '''2. [[kuldne retriiver]] 205'''
: '''3. [[labradori retriiver]] 158'''
: 4. [[taks]], pikakarvaline 145
: 5. [[lääne-siberi laika]] 133
: 6. [[do-khyi]] (tiibeti mastif) 120
: 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline 117
: 8. [[berni alpi karjakoer]] 108
: 9. [[tšau-tšau]] 100
: 10. [[alaska malamuut]] 98<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a. EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr. 1. lk. 53.</ref>
 
Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk. 52.</ref>
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor="#dddddd"
|- valign="top" align="center"
Paljusid tõuge esineb mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004 lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007 lk 17.</ref>
 
== Koera pidamine ==
Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13006944 '''"Lemmikloomade pidamise nõuded"''']. Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada.
 
Peamine reegel: '''koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige'''. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. <ref>Ert, Mägi, 2007 lk. 12–13.</ref>
 
== Koeratõud ja tõuaretus ==
=== Koeratõud ===
'''1. Traavija''' – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas – ehk karja ajavad ning osad jahikoerad)
 
'''2. Galopeerija''' – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust)
 
 
 
 
 
 
=== Tõustandard ===
Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk '''[http://www.kennelliit.ee/standardid tõustandarditel]'''. See on koerakasvatajale ja kõigi kohtunikele kohustuslik, mille sisu respekteeritakse ning sihte ja
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Koer_(perekond)"