Reichstadti lepe: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|Toimumiskoht ehk [[Zákupy loss]] '''Reichstadti lepe''' oli 1876. aasta juulis Austria-Ungari ja Venemaa keisririikid...' |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Kohtumisel olid kohal mõlemad keisrid koos enda välisministritega, [[Franz Joseph I]] ja [[Gyula Andrássy|krahv Andrássy]] ning [[Aleksander II]] koos [[Alexander Gorchakov|prints Gorchakov]]iga. Suuline koosolek toimus [[8. juuli]]l [[Böömimaa]] linna Reichstadti (nüüdne [[Zákupy]]). Nad leppisid kokku [[Ida-küsimus]]e (''Orientalische Frage'' või ''Восто́чный вопро́с'') lahendamise ühises lähenemisviisis, mis oli seotud [[Osmanite impeerium]]i rahutuste ja koosolekul osaleva kahe suurriigi huvidega [[Balkani poolsaar]]el. Nad arutasid tõenäolise üheksanda [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja]] (peetigi aastatel 1877-1878) teemat, selle võimalikke tulemusi ja mis peaks juhtuma iga stsenaariumi korral.
Hilisem [[Budapesti 1877. aasta kokkulepe]] kinnitas Reichstadti leppe peamised punktid. Kuigi sõda otsustati [[San Stefano rahuleping]]uga [[1878]]. aastal lõpetada, olid selle tingimused varem sõlmitust üsna erinevad. [[Budapesti konventsioon]] lubas Austria-Ungaril nõuda rahulepingu tingimuste revideerimist. See tõi kaasa [[Viin]]i tungiva nõude, et hiljem samal aastal kutsutakse [[Berliini kongress]]il kokku revisjon. Need sündmused tõid kaasa järgneva [[Bulgaaria kriis (1885–1888)|Bulgaaria kriis]]i aastatel [[1885]]-[[1888]] ning määrasid lõpuks [[I maailmasõda|I maailmasõja]] nii-öelda tagatausta.
== Leppe tingimused ==
21. rida:
== Vaata ka ==
*[[Budapesti 1877. aasta kokkulepe]]
*[[San Stefano rahuleping]]
| |||
