Valmiera vald: erinevus redaktsioonide vahel

Valla pindala on 101 km². 2016. aasta seisuga elas seal 3245 inimest.<ref>http: name="wFiPP" //www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf</ref> Valla keskus on [[Vanagi]] küla. Vallamaja asub [[Valmiermuiža]]s aadressil Vanagu iela 4, vallavanemaks on Māra Vītola.<ref>http://www.burtniekunovads.lv/public/lat/jaunumi1/4054/ (vaadatudname="0jbVa" 6.08.2017.</ref> Vallal on oma [[kultuurimaja]] ja [[raamatukogu]], valla lapsed saavad aga haridust Valmieras.

Valla alad kuulusid [[Tālava]] muinasmaakonda. Vald moodustati aastal [[1894]], mil liideti [[Valmiera kirikumõis]]a ja [[Valmiera mõis]]a mõisavallad. Aastal [[1906]] liideti Oliņi piirkond Trikāta vallaga. Aastal [[1935]] oli selle valla pindala 144,4 km². 1945. aastal moodustati vallas Valmiera ja Ausekļise külanõukogud, aga aastal [[1949]] likvideeriti vald ametlikult. Aastal [[1954]] liideti Valmiera külanõukoguga osa Ausekļise külanõukogu maadest. Aastal [[1967]] liideti osa külanõukogu maadest Rencēni külanõukoguga. Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu Valmiera vallaks. 2009. aastast kuulub vald Burtnieki piirkonda.<ref>Latvijas pagasti.name="DMjI6" Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref>

Vald jääb [[Tālava madalik]]ule. Selle reljeefile on omased väikesed [[voor]]ed. Suurimaks jõeks on valla kagupiiril voolav [[Koiva jõgi]]. Voorte vahele jäävad Līgotņi (226 ha), Brada (131 ha), Cīļe (120 ha), Ezeri (83 ha), Ķoniņi (72 ha), Purkauliņi (74 ha) un Mācītājlauži (52 ha) sood.<ref>[http://www.burtniekunovads.lv/public/lat/novads/par_novadu/valmieras_pagasts/ Valmierasname="07CUA" pagasts]</ref>

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Sīmanēni püha tamm.<ref>[http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t name=Valmieras+pagasts&region=0&group=1&type=0"LLYYf" Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Teiste vaatamisväärsuste seas on luuletajate Jānis Ruģēnsi ja [[Rieteklis]]e sünnikodud, Ķelderlejā natsismiohvrite ühishaud ja Valmiera mõisa hoonetekompleks. Looduskaitse all on Ugrāji vaher, Ugrāji tamm, Vecžvīguri lehis, Jaunžvīguri pärn, Vecbenči tamm, Rami tamm, Murēni tamm, Aismeža tamm, Glumi tamm, Cinatase pärn, Cinatase tamm, Vecmareņi pärn, Jaundanieli tamm, Čakstese tamm, Sautiņi tamm, Rieteklise kadakas, Sīmanēni Valgusetamm, Sīmanēni Armastuse tamm, Baloži tamm, Zemgaļi tamm, Lielķīši tamm, Ģibži tamm, Lielauši pärn, Lielauši tamm, Lielauši künnapuud, Vējiņi mänd, Annasmuiža tamm, Annasmuiža allee tammed, Annasmuiža künnapuu ja Irša pargi tammed. Valla idaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.<ref>Latvijas īpašiname="W0xtD" aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref>

Vallas on seitseteist küla. Valla keskuses Vanagis (vidējciems) oli aastal 2007 245 elanikku. Teine sama staatusega küla on Rūpnieki, kus aastal 2016 oli 161 elanikku, ja kolmas on Pilāti, kus aastal 2016 oli 170 elanikku. Kaks valla küla kuulusid kategooriasse ''lielciems'' - Valmiermuiža 2474 elanikuga aastal 2016 ja Viesturi 930 elanikuga aastal 2007. Kuus selle valla küla olid staatusega ''vasarnīcu ciems'' - Kaijas, Līgotnes, Līgotnes 1, Mežvidi, Priedes ja Ziedonis. Valla küladest kolm on staatusega ''mazciems'' – Jeri 56 elanikuga aastal 2007, Lejaskurļi ja Poķi. Kolm valla küla kuulusid kategooriasse ''skrajciems'' – Annasmuiža 33 elanikuga aastal 2007, Daliņi ja Sipi 29 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref>http: name="NR8ew" //vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt</ref>