Olympia (Manet): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
PResümee puudub |
||
22. rida:
Kuid maalil oli ka kaitsjaid. [[Émile Zola]] nimetas seda kiiresti Manet' meistriteoseks ja lisas: "Kui teised kunstnikud parandavad Venust maalides loodust, siis nad valetavad. Manet küsis eneselt, miks ta peaks valetama. Miks mitte tõtt rääkida?"
Lamavaid [[Akt (kunst)|akte]] oli maalikunstis varemgi esinenud. Nendest võib "Olympia" eeskujudeks pidada eeskätt [[Tizian]]i "[[Urbino Venus]]t", [[Giorgione]] "[[Magav Venus|Magavat Venust]]" ja [[Francisco Goya]] "[[Alasti maja|Alasti ''maja'']]". Seda on kõrvutatud ka [[19. sajand]]i alguses moodi tulnud maalidega [[odalisk]]idest, keda on korduvalt maalinud [[Jean Auguste Dominique Ingres]], samuti [[Charles Jalabert]]. Niisugustel maalidel kujutati üldjuhul kas müütilisi tegelasi, eeskätt armastusjumalannat [[Venus]]t, või odaliske.
See, mis kaasaegseid kunstivaatlejaid šokeeris, ei olnud modelli alastus ega isegi täies riides neegrist teenijatüdruku juuresolek, vaid tema ülbe pilk ja hulk detaile, mis näitavad, et ta on [[kurtisaan]]: [[orhidee]] juustes, käevõru, pärlkõrvarõngad ja idamaine [[sall]], millel ta lamab. Must pael tema kaela ümber, mis on kontrastis kahvatu ihuga, ja ühes jalas olev tuhvel rõhutavad meelelisust. Ühtlasi asendas Manet' Tiziani maalil oleva koera, mis on [[truudus]]e sümbol, musta [[kass]]iga, mis sümboliseerib prostitutsiooni.
| |||