Taimed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ottotriin (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
42. rida:
Taimi uurivat [[bioloogia]] haru nimetatakse [[botaanika]]ks ja sellega tegelevaid inimesi botaanikuteks. Botaanika allharude seas on [[taimesüstemaatika]], [[taimeanatoomia]], [[taimefüsioloogia]], [[taimegeograafia]], [[taimeökoloogia]], [[paleobotaanika]], [[hüdrobotaanika]], [[geobotaanika]] jt.
 
Taimeriigis on kokku kirjeldatud umbes 391 000 [[soontaimed|soontaimeliiki]], mis on jaotatud 64 [[klass (bioloogia)|klassi]] ja 416 [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]]. Neist enim liike on [[katteseemnetaimed]]e [[hõimkond|hõimkonnas]] ehk õistaimede seas – ligi 369 000.<ref name="yldstat" /> Lisaks soontaimedele arvatakse [[maismaataimed]]e hulka ka [[sammaltaimed]]. Laiemas käsitluses peetakse taimede hulka kuuluvateks ka [[rohevetiktaimed]] ja [[mändvetiktaimed]] ning kõige üldisema käsitluse kohaselt üldse enamikku eukarüoote, kes omandasid [[kloroplast]]id vahetult pärast [[tsüanobakterid|tsüanobakteri]] alla neelamistallaneelamist ([[primaarne endosümbioos]]).
 
Lähemalt on ära kirjeldatud enam kui 31 000 taimeliigi kasutusvõimalused. 5500 on arvatud [[toidutaim|toidu-]] ja 17 800 [[ravimtaim]]edeks. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Täielikult [[sekveneerimine|sekveneeritud]] [[genoom]]iga on 139 soontaimeliiki.<ref name="yldstat" />
60. rida:
== Taimede evolutsioon ==
[[Pilt:Cooksonia pertoni revised.png|pisi|left|''[[Cooksonia]]'' oli üks esimesi teadaolevaid maismaataimi.]]
Taimed pärinevad [[rohevetikad|rohevetikatest]], mis on ülejäänud vormidega [[parafüleetiline rühm]] ning mida arvatakse kord taimede, kord [[protistid]]e hulka. [[Rohevetikad|Rohevetikatel]] on [[Rakumembraan|kahemembraanilise]] kattega kloroplastid, mis sisaldavad [[klorofüll a|klorofülli a]] ja [[klorofüll b|b]]. Nad võivad olla [[flagellaadid]], koloonialised või isegi algeliselt hulkraksed. Paljud on primaarselt [[haploidsus|haploidsed]], kuid teistel on põlvkonniti vahelduvad haploidsed ja [[diploidnesusdiploidsus|diploidsed]] vormid, mida nimetatakse [[gametofüüt|gametofüütideks]] ja [[sporofüüt|sporofüütideks]].
 
Millalgi [[paleosoikum]]is hakkasid taimed veekeskkonnast maa peale tulema. Nendel uutel vormidel muutusid gametofüüt ja sporofüüt vormilt ja funktsioonilt väga erinevaks: sporofüüt jäi väikeseks ja kogu oma lühikese elu jooksul vanemast sõltuvaks.