Redaktsioon: 9. veebruar 2017, kell 21:05 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Koondasin skripti abil viited ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. jaanuar 2018, kell 14:24 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
67. rida: ===Rahvusvahelised sündmused=== [[Stalin]]i surm 1953. aasta 5. märtsil juhatas sisse mõõduka liberaliseerumise ajajärgu, mille jooksul arenes ~~enamikes~~enamikus Euroopa kommunistlikes parteides välja reformimeelne tiib. Ungaris sai Mátyás Rákosi asemel peaministriks [[Imre Nagy]].<ref name="Rainer1957" /> Rákosi jäi partei [[peasekretär]]iks, mistõttu tal oli võimalik õõnestada enamikke Nagy [[reform]]e. 1955. aasta aprilliks õnnestus tal diskrediteerida Nagyt sel määral, et too oli sunnitud võimult lahkuma.<ref name="z0fJO" /> Pärast [[Hruštšov]]i "salajast kõnet" 1956. aasta veebruaris asuti paljastama Stalini ja tema protežeede kuritegusid,<ref name="Hruštšov" /> Rákosi tagandati peasekretäri kohalt ning tema asemele nimetati 18. juulil 1956 [[Ernő Gerő]].<ref name="UNGeneral18" /> 1955. aasta 14. mail moodustas NSV Liit [[Varssavi Pakt]]i, sidudes Ungari tihedamalt Nõukogude Liidu ja selle satelliitriikidega Kesk- ja Ida-Euroopas. Alliansi põhimõteteks oli muuhulgas "riikide sõltumatuse ja iseseisvuse austamine" ja "mittevahelesegamine nende siseasjadesse".<ref name="Halsall" /> 81. rida: [[Külm sõda\|Külma sõja]] kontekstis ilmnesid [[USA]] "Ida-Euroopa ja Ungari poliitikas" põhimõttelised pinged. Ühelt poolt üritas USA julgustada Ida-Euroopa riike murdma end lahti 'Nõukogude blokist'. Teisalt aga sooviti vältida USA ja NSV Liidu vahelist vastasseisu, mis ähvardas eskaleeruda [[tuumasõda\|tuumasõjaks]]. Seepärast otsisid ühendriikide poliitikud muid meetmeid kärpimaks Nõukogude mõju Ida-Euroopas. Ühe võimalusena nähti nn ohjeldamispoliitikat, kus oleks oma koht majanduslikul ja psühholoogilisel sõjal ja varjatud operatsioonidel. Nn ohjeldamispoliitika viimases astmes nähti ette läbirääkimisi Nõukogude Liiduga Ida-bloki staatuse üle. 1956. aasta suvel hakkasid paranema suhted USA ja Ungari vahel. Ameerika Ühendriigid vastasid positiivselt Ungari lepituskatsele luua kahepoolsed kaubandussidemed. Ungari soov parandada suhteid oli seotud riigi katastroofilise majandussituatsiooniga. Läbirääkimisi hakkas aga takistama Ungari siseministeerium, kes kartis, et paranenud suhted Läänega võivad nõrgendada Ungaris kommunistide võimu.<ref name="BorhiContRoll" /> ===Sotsiaalsete pingete kuhjumine=== 206. rida: 1957. aasta jaanuaris kohtusid Budapestis [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]], [[Bulgaaria]], Ungari ja [[Rumeenia]] esindajad, et analüüsida siseriiklikke arenguid Ungaris pärast Nõukogude Liidu poolt paika pandud valitsust. Kohtumise ''communiqué'' "järeldas üksmeelselt", et Ungari töölised purustasid Kádári juhtimisel ja Nõukogude armee toetusel jõud, kes püüdsid "muuta tühiseks Ungari rahva sotsialistlikud saavutused".<ref name="communique" /> Nõukogude Liit, [[Hiina]] ja teised Varssavi Pakti riigid kiirustasid Kádárit tagant, et too korraldaks Nagy valitsuse ministrite ülekuulamise ja kohtuprotsessi. Samuti palusid nad "kontrrevolutsionääride" karistamist.<ref name="communique" /> Kádári valitsus avaldas mahuka seeria ''valgetest raamatutest'' ("Kontrrevolutsioonilised jõud oktoobrisündmuste ajal Ungaris"), mis dokumenteerisid vägivalda kommunistliku partei ja ÁVH liikmete vastu. ''Valgeid raamatuid'' avaldati ja levitati ~~enamikes~~enamikus [[Sotsialistlik riik\|sotsialistlikes riikides]].<ref name="bekes" />{{#tag:ref\| "... (Kádári) režiim pidi leidma selgituse revolutsioonile ja vana režiimi kokkuvarisemisele 1956. aasta oktoobris... nad valisid tõlgenduse ülestõusust kui antikommunistide ja reaktsiooniliste jõudude vandenõust. See on põhjus, miks nad märgistasid paljude tavaliste kodanike käitumist kuriteona. Kriitilise opositsiooni hoiakuid kirjeldati kui "pinnast kukutamaks rahvademokraatlikku režiimi" ning revolutsioonis osalenud töölisi ja talupoegi kutsuti "võllaroogadeks, kaltsakateks ja kulakuteks". Relvastatud vastupanu okupeerivatele vägedele nimetati "riigi vara rööviks ja hävitamiseks". Taoline terminoloogia muutus osaks ametlikust ideoloogiast, millega kirjeldati Ungari oktoobrisündmusi.<ref name="bekes" />\|group=N}} ==Tagajärjed== 268. rida: ===Võõrkeelne kirjandus=== [[Pilt:Stalin's Boots.jpg\|pisi\|Taastatud osa [[Stalin]]i monumendist, millisena see paistis 1956. aasta revolutsiooni ajal. (~~Asetseb~~Asub [[Szoborpark]]is [[Budapest]]i lähedal)]] * {{Cite book\| last = Bekes \| first = Csaba (Editor) \| coauthors = Byrne, Malcolm (Editor), Rainer, Janos (Editor) \| year = 2003 \| title = The 1956 Hungarian Revolution: A History in Documents (National Security Archive Cold War Readers) \| publisher = Central European University Press \| pages = 600 lehekülge \| isbn= 963-9241-66-0}} * {{Cite book\| last = Gadney \| first = Reg \| month=Oktoober \| year = 1986 \| title = Cry Hungary: Uprising 1956 \| publisher = Macmillan Pub Co \| pages = 169 lehekülge \| isbn= 0-689-11838-4}}

Ungari ülestõus (1956): erinevus redaktsioonide vahel