Redaktsioon: 21. veebruar 2017, kell 11:05 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Koondasin skripti abil viited ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. jaanuar 2018, kell 14:21 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
192. rida: ===USA=== [[USA]]s [[20. sajand]]i keskpaiku erinesid abordiseadused osariigiti. Näiteks New Yorgis olid need täiesti liberaalsed, ~~enamikes~~enamikus osariikides järgiti aga Briti abordiseadust. [[1973]]. aasta kahe kohtuasjaga olukord muutus. Kokkuvõtvalt leiti, et kui seadusega piiratakse abordi tegemist, siis rikutakse sellega naise põhiseaduslikku õigust segamatule eraelule. See kehtib ka koolilaste puhul, kuigi nende vanematele võib sellisest olukorrast teatada. Nii võib öelda, et Ameerika naistel on võõrandamatu õigus abordile esimese kolme kuu jooksul. Samas pole jäetud tähelepanuta areneva loote mõningaid õigusi. Esimese kolme kuu jooksul otsustavad abordi tegemise naine ja tema [[arst]], järgneva kolme kuu jooksul peavad ema tervise huvides sekkuma osariigi vastavad võimud. Niisuguse sekkumisega määratakse muuhulgas, kus abort tehakse ja kes seda teeb. Pärast 24.–28. rasedusnädalat, mil loode saavutab eluvõimelisuse, arvestatakse juba ka loote tervisega, välja arvatud juhud, mil ema elu või tervis on ohus. ===Saksamaa=== Kahe [[Saksamaa]] ühinemislepinguga nähti ette [[Lääne-Saksamaa]] institutsioonide ja seadusandlike kogemuste laiendamine [[Ida-Saksamaa]]le. Ainukesena jäeti üldlepingust välja aborti puudutav osa. Ida-Saksamaal võis naine esimese 12 rasedusnädala jooksul ise otsustada, kas ta jätab loote alles või soovib aborti. Lääne-Saksamaal oli abort aga reeglina ebaseaduslik. Lubatud oli see vaid erandjuhtudel ja sõltuvalt loote arengufaasist. Nii Ida- kui ka Lääne-Saksamaal ~~tegid~~tegi aborti umbes 33 protsenti rasestunutest. Erinevus oli seega vaid ideoloogiline. Kaks aastat pärast ühinemist pidi asja otsustama [[Bundestag]]is läbiviidav vaba hääletus. Föderaalparlament võttis vastu seaduse, mille järgi rasedal oli esimese kolme kuu jooksul õigus abordile, kui ta vähemalt 3 päeva enne protseduuri oli konsulteerinud arstiga. Pärast pikki arutelusid leidis konstitutsioonikohus, et niisugune seadus on põhiseadusega vastuolus, kuna ei vasta sündimata inimelu kaitse miinimumstandarditele. Leiti ajutine kompromiss: esimese 3 kuu jooksul tehtud abort on ebaseaduslik, kuid kriminaalsanktsioone selle suhtes siiski ei kohaldata. Konstitutsioonikohtu otsuses lähtuti sellest, et abort on vastuolus Saksamaa põhiseaduses sätestatud põhiõigusega elule ja kaitsele kehavigastuste tekitamise eest – õigusega, mis modifitseeritud kujul laienevat ka lootele. ==Viited== 298. rida: [[Judith Jarvis Thompson]]. [[A Defense of Abortion]]. – ''[[Philosophy and Public Affairs]]'', kd 1, nr 1, [[1971]], lk 47–66. [[Roger Wertheimer]]. Understanding the Abortion Argument. – ''Philosophy and Public Affairs'', [[1971]], kd 1, nr 1, lk 67–95. * [[Michael Tooley]]. Abortion and Infanticide. – ''Philosophy and Public Affairs'', [[1972]], 2:1, lk 37–65. Vt [[Michael Tooley#Abort ja lapsetapp]] * [[Judith Jarvis Thomson]]. Rights and Deaths. – ''Philosophy and Public Affairs'', [[1973]], 2:2, [[1973]], lk 146–159. * [[John Finnis]]. The Rights and Wrongs of Abortion. – ''Philosophy and Public Affairs'', [[1973]], 2:2, lk 117–145. * [[Mary Ann Warren]]. On the Moral and Legal Status of Abortion. – ''Monist'', [[1973]], 57:1, lk 43–61. [[Philip Devine\|Philip E. Devine]]. ''The Ethics of Homicide'', Ithaca, N.Y.: Cornell University Press, [[1978]]. 306. rida: [[Frances Kamm]]. ''Creation and Abortion'', Oxford: Oxford University Press [[1992]]. * [[Bonnie Steinbock]]. ''Life Before Birth: The Moral and Legal Status of Embryos and Fetuses'', Oxford: Oxford University Press [[1992]]. * [[Francis Beckwith]]. ''Politically Correct Death: Answering the Arguments for Abortion Rights'', Grand Rapids, MI: Baker Books, [[1993]], ptk 7. [[Valdar Parve]]. Abordiprobleem moraaliteooriate konkurentsis. – [[Eero Loone]] (toim). Mõistlike valikute õigustamise filosoofilised eeldused, [[Tartu]]: [[1995]]. [[Patrick Lee]]. ''Abortion and Unborn Human Life''. Washington, DC: Catholic University of America Press [[1996]], ptk 4. * [[Eric Wiland]]. Unconscious violinists and the use of analogies in moral argument. – ''Journal of Medical Ethics'', [[2000]], 26, lk 466–468. [http://jme.bmj.com/content/26/6/466.full Veebiversioon] * [[David Hershenov]]. Abortions and Distortions. – ''Social Theory and Practice'', [[2001]], 27:1, lk 129–148. * [[Barry Smith]], [[Berith Brogaard]]. Living High and Letting Die. – ''Philosophy'', [[2001]], 76 (3), lk 435–442. * [[David Boonin]]. ''A Defense of Abortion'', Cambridge: Cambridge University Press, [[2002]], ptk 4.

Abort: erinevus redaktsioonide vahel