Erinevus lehekülje "Kartsinoom" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 19 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
'''Kartsinoom''' (ladina ''carcinoma''; vanakreeka sõnast ''karkinoma'')<ref name="Robbins 2015" /> ehk '''vähk''' (kitsamas mõttes) on pahaloomuline [[kasvaja]], mis tekib [[epiteelkude|epiteelkoe]] rakkudest. Epiteelkoeks on nahk ja näärmed ning see katab ka organismi kõhuõõnt ningja kõiki organeid. [[Healoomuline kasvaja|Healoomulistest kasvajatest]] eristab neid omadus levida organismis teistesse [[kude|kudedesse]] ja paljuneda seal edasi, andes [[metastaasid|metastaase]]. Kartsinoom ja ka teised pahaloomulised kasvajad on organismi jaoks ebasoodsa kulgevusega ning eluohtlikud, põhjustades ilma õigeaegse ja adekvaatse ravita haige surma.<ref name="Robbins 2015" />
 
 
 
Lamerakk-kartsinoom tekib [[lameepiteelrakud|lameepiteelrakkude]] kontrollimatu jagunemise tõttu. Lameepiteelrakud moodustavad naha pindmised kihid ehk [[epidermis|epidermise]], aga neid on ka seedekulglat katvates kihtides, kopsudes ja muudes organismi osades. Lamerakk-kartsinoom võib tekkida paljudes organismi osades, aga esineb kõige rohkem piirkondades, mis saavad palju päikest, näiteks kõrvad, alumine huul, nägu, kael, käed ja jalad.
Lamerakk-kartsinoom on üks levinumaid nahavähi vorme. Suurem risk lamerakk-kartsinoomi saada on heleda naha ja juustega ning roheliste, siniste või hallide silmadega inimestel, samuti neil, kes viibivad pikki tunde päikese käes. Seda tüüpi vähki esineb meestel kaks korda rohkem kui naistel. Lisaks on esinemissagedus vanematel inimestel (üle 50-aastastel) suurem kui noorematel, aga viimastel aastatel on diagnoosimine kasvanud ka noorematel inimestel, 20- ja 30-aastate seas.<ref name="OHev0" />
 
===Epiteelkoest lähtuv näärmeline kartsinoom===
 
Epiteelkoest lähtuv näärmeline kartsinoom on pahaloomuline kasvaja, mille rakud on nii näärmelist kui ka lameepiteelkoelist päritolu.<ref name="J9Q5h" />
SellistSeda tüüpi kartsinoom esineb peamiselt pankreases ja kopsus.<ref name="SoKWH" />
Epiteelkoest lähtuv näärmeline pankreasekartsinoom on haruldane ja väga agressiivne pankrease vähi tüüp, mis moodustab 1–4% pankrease kasvajatest.<ref name="7An5d" /><ref name="461Gv" />
 
[[Anaplaasia]] on rakkude [[diferentseerumisvõime]] vähenemine, mille tõttu on rakuline atüpism nii suur, et kude ei sarnane enam ühegi koega ja algkudet ei ole võimalik tuvastada.<ref name="EbTOY" />
Anaplastiline kartsinoom on väga agressiivne vähivorm, mille rakkude embrüonaalset päritolu on raske määrata, sest rakuline atüpism on väga suur. Esineb kopsu, kilpnäärme ja söögitoru anaplastilist kartsinoomi, kuid see võib esineda ka mujal kudedes. Anaplastiline kartsinoom allub väga halvasti ravile ja selle tõttu ei ole ellujäämisprognoos hea, olles umbes kuus kuud.<ref name="QZAu8" />
Kilpnäärme anaplastiline kartsinoom on kilpnäärme pahaloomulistest kasvajatest kõige agressiivsem. See on üsna haruldane, moodustades alla 2% kõigist kilpnäärmevähi diagnoosidest. Tihti esineb inimestel, kellel on olnud varasemad kilpnäärmehaigused, näiteks [[struuma]], [[papillaarne kilpnäärmevähk]] või [[follikulaarne kilpnäärmevähk]]. Anaplastiline kilpnäärme kartsinoom levib ka kõrvalolevatesse kudedesse ja organitesse, näiteks söögitorusse ja trahheasse, ning annab metastaase ka kaugematesse piirkondadesse, peamiselt kopsu ja luudesse. Umbes 50% patsientidest levib anaplastiline kilpnäärme kartsinoom kopsudesse. Paljudel haigusjuhtudel levib sellistseda tüüpi vähk nii tugevalt kaela struktuuridesse, et kasvaja muutub opereerimatuks.<ref name="V9tVE" /><ref name="UmGLg" />
 
===Suurerakuline kartsinoom===
 
Suurerakulise kartsinoomi kasvajarakkudes on palju [[tsütoplasma|tsütoplasmat]] ja selle tõttu on need tavalistest rakkudest suuremad.
SellistSeda tüüpi kartsinoom on [[suurerakuline kopsukartsinoom]]. Kasvajarakud võivad kasvada igas kopsu osas. Suurerakulise kopsukartsinoomi rakud kipuvad kasvama ja levima kiiremini kui teised kopsuvähi tüübid.<ref name="XsEp3" /><ref name="XdBDM" />
 
===Väikeserakuline kartsinoom===
[[Väikeserakuline kopsukartsinoom]] on väga agressiivne kopsuvähi tüüp. See levib kehas palju kiiremini kui teised kopsuvähid. Kuna kasvajarakud paljunevad ja kasvavad väga kiiresti ning metastaseeruvad kergesti, siis avastatakse seda tüüpi kasvaja alles siis, kui see on kehas juba levima hakanud. Väikeserakulise kopsuvähi staadiumid võib jagada kaheks: piiratud staadiumiks ja ulatuslikuks staadiumiks. Piiratud staadiumis on vähk ühes kopsus, lisaks võivad olla puudutatud ka [[lümfisõlmed]]. Ulatuslikus staadiumis on vähk levinud mõlemasse kopsu, lümfisõlmedesse ja metastaseerunud ka teistesse kudedesse. Esineb pigem keskealistel suitsetavatel või suitsetamisest loobunud inimestel.
 
Leidub veelmuidki erinevaid kartsinoomi tüüpekartsinoomitüüpe, mis on aga haruldasemad. Näiteks [[kartsinosarkoom]] on üsna haruldane pahaloomuline kasvaja, mis on segu kartsinoomist ja sarkoomist. Kartsinosarkoomiks on emaka kartsinosarkoom, mis moodustab vähem kui 5% emaka pahaloomulistest kasvajatest ning esineb tüüpiliselt postmenopausis olevatel naistel.<ref name="FyQFP" /> [[Kopsublastoom]] on haruldane kopsukasvaja, mis koosneb nii mesenhümaalsetest kui ka epiteliaalse päritoluga rakkudest ning esineb ennekõike lastel.<ref name="NHie2" /><ref name="cRBH4" />
 
===Tundmatu lähtekoega vähk===
100 126

muudatust