Ava peamenüü

Muudatused

P
link par (+ masintoim) using AWB
{{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata [[Põhjasõjad]]}}
 
{{keeletoimeta}}
 
{{Sõjaline konflikt
|konflikt=Põhjasõda
 
==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing==
Detsembris [[1705]] ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]]i Augustit toetavate [[Sileesia]]s asuvate jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg]]i juhitavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, kuid jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusesse. Karl tegi oma armee peaosaga 250  km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist.
 
[[3. veebruar|3. veebruaril]]il [[1706]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all olid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõdurid. Paljud rügemendid koosnesid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest. Lahingurivi vasakul tiival oli 10 vene jalaväepolku preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel, kuhu kuulus 6400 meest<ref name="782Zm" />.
 
Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle. Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit said end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa. Rootsi sõjavägi kaotas lahingus 452 sõjaväelast tapetutena ja 1077 haavatutena. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja annetas talle krahvitiitli.
Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris Põhja-Ukrainas, kus neil oli tõsiseid muresid armee varustamisega, sest venelased lõikasid varustuse ära. Nii oli kevade alguses [[1709]] lahinguvalmis ainult kolmandik Rootsi armeest väheste suurtükkidega. Eriti Saksamaalt värvatud sõdurid ei olnud külmale vastu pidanud. Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].
 
Ettevalmistused [[Poltava]] piiramiseks toimusid aprillis ning piiramist alustasid rootslased 30 000 mehega Karl XII juhtimisel [[1. mai]] öösel vastu [[2. mai]]d<ref name="87dvu" /> 1709. Vajaliku varustuse puudumise tõttu piiramine venis. Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel. Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida. Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad. Rootslased kaotasid surnutena üle 9000 mehe. Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 16 000 meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga. Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud.
 
Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega, vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud. Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.
 
Peeter saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karli väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita. Seepeale tungis Peeter oma väega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed ümber. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetril auga taganeda. [[Pruti- sõjakäik]] (1711), lõppes 23. VII 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga kohustus Peeter loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused. Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]].
{{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}}
Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August Altranstädti rahu. [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i. Stanisław I Leszczyński põgenes välismaale.
==Põhjasõja lahingud==
{{Pildid kõrvuti|paremale|Great Northern War Part1.png|200|Great Northern War Part2.png|200|Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}}
*[[Pühajõe lahing]] [[26. november|26. november]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. november 1700
*[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] ([[30. november|30. (19.) november]] [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. november 1700)
*[[Reinbecki lahing]] (1700)
<ref name="kRkcm">[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]</ref>
<ref name="782Zm">[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение, униформа]</ref>
<ref name="87dvu">Ragnhild Marie Hatton. "Charles XII of Sweden", Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN-13: 978-0297748267.</ref>
<ref name="88Ttc">Peter Wilson. "German armies: war and German politics, 1648–1806", Routledge, 1998. ISBN-13: 978-1857281064.</ref>
}}
 
*[http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=7783 Põhjasõja aegsed kaardid]
 
{{Mall:Eesti artiklid}}
 
[[Kategooria:Põhjasõda| ]]