|
[[Fail:Marie Under circa 1903 by Max Meixner of Reval (Tallinn).jpg|pisi|Marie Under ca. 1903]]
'''Marie Under''' (kodanikunimi aastast 1904 '''Marie Hacker''', aastast 1924 '''Marie Adson'''; [[27. märts]] [[1883]] [[Tallinn]] – [[25. september]] [[1980]] [[Stockholm]]) oli [[eesti]] [[luule]]taja.
Under kuulus kirjandusrühmitustesse [[Siuru]] ja [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]].
==Elulugu==
Marie vanemad olid kooliõpetaja [[Friedrich (Priidu) Under]] (1843–1930) ja [[Leena Under]] (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid [[hiidlased]], aga vahetult enne Marie sündi kolisid [[Tallinn]]a.
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama.
4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Tallinnas [[Väike-Roosikrantsi tänav]]al. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õppimine oli tasuline ning tasu eest sai ka päevas korra süüa. Marie ei saanud koolis käia kaua, kuna vanematel ei olnud õppe eest tasumiseks raha. Aastatel [[1893]]–[[1898]] õppis ta [[Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkool]]is. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassiline ning saksakeelne. Lõputunnistus jäi Mariel saamata arvatavasti rahapuudusel, kuigi ta on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas [[Risti mõis]]as lastepreilina. Lühikest aega töötas ta [[Viru tänav]]a paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta [[saksa keel]]es luuletusi.
[[Pilt:Laikmaa marie under1.jpg|pisi|[[Ants Laikmaa]], "Mutti. Marie Underi portree", 1904, pastell, [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]]]
Aastal [[1902]] abiellus Marie Under [[Carl Eduard Friedrich Hacker]]iga (1878–1948) ning noorpaar kolis [[Moskva]] äärelinna [[Kutšino]]sse. Neil oli kaks last – [[Dagmar Stock|Dagmar]] (1902–1994) ja [[Hedda Hacker|Hedda]] (1905–1988). Hedda ristiisa oli maalikunstnik [[Ants Laikmaa]].<ref name="4Hr9l" />
Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. [[2. august]]il [[1904]] avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas [[pseudonüüm]]i Mutti.
Aastal [[1906]] pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. [[1913]]. aastal kohtus ta [[Artur Adson]]iga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu.
Aastal [[1924]] lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga.
[[Tallinna Kirjanike Ühing]]u liige.<ref name="6oQG3" />
[[1944]]. aasta septembris [[Suur põgenemine|põgenes]] ta perega [[Rootsi]].
[[Pilt:Skogskyrkog23a.jpg|thumb|Underi ja Adsoni hauakivi [[Stockholm]]i [[Skogskyrkogården]]i kalmistul]]
Marie Under suri 25. septembril 1980 [[Stockholm]]is ja maeti [[Skogskyrkogården]]i kalmistule. [[9. juuni]]l [[2016]] maeti ta koos abikaasa [[Artur Adson]]i, tütre [[Hedda Hacker]]i ja õe [[Berta Under]]iga ümber [[Tallinn]]a [[Rahumäe kalmistu]]le.
==Tunnustused==
* 1955, 1964 [[Henrik Visnapuu kirjandusauhind]]
== Looming==
Aastal [[1917]] ilmus tema esikkogu "[[Sonetid]]".
Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "[[Hääl varjust]]" ([[1927]]) ja looduslüürikat sisaldav "[[Rõõm ühest ilusast päevast]]" ([[1928]]). Tema kõrgetasemeline [[ballaad]]ilooming on kogutud raamatusse "[[Õnnevarjutus]]" ([[1929]]). Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt [[1981]]. aastal.
Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.
=== Luulekogud ===
* 1917 – "Sonetid". Luuletusi 1912–1917;
* 1918 – "Eelõitseng". Luuletusi 1904–1913;
* 1918 – "Sinine puri". Luuletusi 1917–1918;
* 1920 – "Verivalla". Luuletusi 1919–1920;
* 1923 – "Pärisosa". Luuletusi 1920–1922;
* 1927 – "Hääl varjust". Luuletusi 1923–1927;
* 1928 – "Rõõm ühest ilusast päevast". Luuletusi 1923–1927;
* 1929 – "Õnnevarjutus". Ballaadid 1927–1929;
* 1930 – "Lageda taeva all". Luuletusi 1927–1930;
* 1935 – "Kivi südamelt". Luuletusi 1930–1935;
* 1942 – "Mureliku suuga". Luuletusi 1935–1942;
* 1954 – "Sädemed tuhas". Luuletusi 1943–1954;
* 1963 – "Ääremail". 8 algupärast luuletust ja 36 tõlget;
* 1981 – "Mu süda laulab".
===Valik- ja koondkogud===
* „Ja liha sai sõnaks“ (valimik kümnest kogust). [[Hando Mugasto]] kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, [[Tartu]] [[1936]], 366 lk.
* Kogutud teosed, I köide (''Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast''). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu [[1940]].
* Kogutud teosed, II köide (''Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust'' ), 1940.
* Kogutud teosed, III köide (''Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt''). Järelsõna: [[Ants Oras]], 1940.
* „Sõnasild” (luulevalimik). [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Vadstena]] [[1945]], 222 lk.
* „Südamik” (valik luuletusi ja ballaade 1917–1957). Saatesõna: [[Aleksis Rannit]]. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: [[New York]]; [[Vaba Eesti]], [[Stockholm]], [[1957]], 250 lk.
* „Kogutud luuletused” (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. [[Vaba Eesti]], Stockholm [[1958]], 523 lk.
* “Valitud luuletused”. Koostanud ja järelsõna kirjutanud [[Paul Rummo]]; illustreerinud Hando Mugasto. [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] 1958, 280 lk.
* “Kolmteist ballaadi”. [[Loomingu Raamatukogu|LR]] [[1963]], nr. 10.
* „Uneretk” (valik luuletusi kogudest “Sädemed tuhas” ja “Ääremail”). LR 1968, nr. 13.
* „Mu süda laulab“ (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo, järelsõna: [[Erna Siirak]]. Illustreerinud [[Vive Tolli]]. [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1981]]; 2. trükk [[1984]].
* [Luuletused]. Sari [[Väike luuleraamat]]. Koostanud [[Ellen Niit]]. Eesti Raamat, Tallinn [[1987]].
* „Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail“. Toimetanud ja järelsõna kirjutanud [[Georg Grünberg]]. Eesti Raamat, Tallinn [[1998]].
* „Õnnevarjutus” (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna kirjutanud [[Arne Merilai]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2000]]; 3. trükk [[2003]].
* „Under [[armastus]]est” (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: [[Sirje Olesk]]. Tänapäev [[2002]].
* „Lauluga ristitud”. Tänapäev [[2006]], 588 lk.
* „Laternaks mu enda süda”. Valik luulet, koostanud [[Viiu Härm]], Tänapäev 2006, 91 lk.
=== Kirjavahetused ===
* [[Ivar Ivask]], "Marie Underi kirju" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1990]], nr. 7, lk. 422–429.
* [[Rutt Hinrikus]], “Printsess ja kaanekukk” (Marie Underi ja [[Ants Laikmaa]] suhetest + Underi kirjad) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1997]], nr. 8, lk. 1098–1122.
* [[Eduard Vilde]] kirjad Marie Underile – Looming [[2006]], nr. 5, lk. 744–754; samas lk. 755–761 ka [[Sirje Kiin]]i artikkel „Vilde ja Under“.
* „Under ja Tuglas" (Marie Underi ja [[Friedebert Tuglas]]e kirjavahetus). Koostanud, ees- ja järelsõna kirjutanud Rutt Hinrikus. Tänapäev, Tallinn 2006, 208 lk.
== Kirjandus ==
* [[Ants Oras]], "Marie Under" (lühimonograafia). Sari [[Meie kirjanikke]], nr. 3, [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv|EKK]], [[Lund]] [[1963]], 64 lk.
* "Marie Underi eluraamat" I-II (I köites meenutusi, II köites esseid ja hinnanguid). Koostanud [[Artur Adson]]. [[Vaba Eesti]], [[Stockholm]] [[1974]], 301 + 224 lk.
* [[Erna Siirak]], "Talendi maagia" (artiklid). [[Eesti Raamat|ER]], [[Tallinn]] [[1987]].
* "Marie Under. Personaalnimestik". Koostajad [[Anne Valmas]] ja [[Vallo Kelder]]. [[Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu]], Tallinn [[1994]], 240 lk.
* "Marie Under" (ligi 300 fotoga pildialbum elu ja loomingu ülevaadetega). Koostajad [[Rutt Hinrikus]], [[Janika Kronberg]], [[Sirje Olesk]], [[Tio Tepandi]]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]] ja [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2003]], 288 lk.
* [[Sirje Kiin]], "Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt" (uurimuslik biograafia). [[Tänapäev]], Tallinn [[2009]], 864 lk.
* [[Sirje Kiin]], "Marie Under. Elu ja luule". [[Tammerraamat]], Tallinn [[2011]], 672 lk.
* "Marie Underi päevikud 1922–1957". [[Litteraria]] nr 27, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu [[2015]], 138 lk.
== Mälestuse jäädvustamine ==
20. novembril 2006 esietendus [[KUMU|KUMU-]]s lavastus "Under", mis valmis luuletaja kirjade, päevikute ja mälestuste põhjal. Teatritüki lavastasid [[Merle Karusoo]] ja [[Raimo Pass]]. Osades olid [[Katrin Saukas]] (Marie Under), [[Ago-Endrik Kerge]], [[Raivo Trass]], [[Sten Zupping]] ja [[Egon Nuter]].
Roosikasvataja [[Mart Ojasalu]] on aretanud [[roos]]isordi `Marie Under`, mida esitleti [[17. juuli]]l [[2009]] [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]]. <ref name="x06ph" />
Aastast [[2008]] annab [[kultuuriministeerium]] välja [[Marie Underi nimeline stipendium|Marie Underi nimelist stipendiumi]], millega toetatakse üliõpilaste tööd [[eesti kirjandus]]e uurimisel. Seda stipendiumi rahastatakse Marie Underi loomingu avaldamise eest saadavaist autoritasudest, kuid 2017. aasta algul sai teatavaks, et autoriõigused ei kuulugi Eesti riigile, vaid hoopis [[Eesti Kultuuri Koondis]]ele Rootsis ja Baieri liidumaale Saksamaal.<ref name="SQ9D5" /> Nädal hiljem teatas Eesti Kultuuri Koondis, et loovutab oma osa autoriõigustest Eesti Kultuuriministeeriumile, et stipendiumi väljaandmine saaks jätkuda.<ref name="jNY6Z" />
Eesti Kultuuri Koondis Rootsis haldab Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi, millest anti välja toetusi ja stipendiume.<ref name="r2lL6" /> Under pärandas 37.5% oma varast HH FOND Eesti Kultuuri Koondisele Rootsis ja ülejäänud oma tütrele [[Dagmar Stock|Dagmar Stockile]]. Pärast Stocki surma läks temale kuulunud Underi [[Autoriõigus|autoriõiguste]] 62.5% osalus [[Baieri|Baieri liidumaale]]. Underi teosed on autoriõigusega kaitstud [[2055]]. aastani.<ref name="Ayx7H" />
2010 avati Tallinnas Rahvusraamatukogu ees [[Mati Karmin]]i loodud [[Marie Underi mälestussammas]].
Eestis tegutseb aastast 2004 ansambel [[Under Marié]].
==Viited==
{{viited
|allikad=
<ref name="4Hr9l">Sirje Kiin. Marie Underi Euroopa-reisid. Kuuskümmend üks kirja tütardele. Tallinn 2010.</ref>
<ref name="6oQG3">Tallinna kirjanikud asutasid oma ühingu. Rahvaleht, 21. aprill 1939, nr 93, lk 3.</ref>
<ref name="x06ph">[http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=26908 "Tutvustatakse uut roosisorti ´Marie Under`"].</ref>
<ref name="SQ9D5">Luues selgust riigile kuuluvates autoriõigustes – Marie Underi juhtum. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 1. veebruar 2017</ref>
<ref name="jNY6Z">[[Ivar Paljak]]. Marie Underi juhtum. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 8. veebruar 2017.</ref>
<ref name="r2lL6">[[Ivar Paljak]]. Eesti Kultuuri Koondis 55 aastat. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 22. veebruar 2017.</ref>
<ref name="Ayx7H">{{Netiviide|Autor=Katrin Arvisto|URL=http://www.kul.ee/et/uudised/luues-selgust-riigile-kuuluvates-autorioigustes-marie-underi-juhtum|Pealkiri=Luues selgust riigile kuuluvates autoriõigustes – Marie Underi juhtum|.Väljaanne=Eesti Kultuuriministeeriumi Kommunikatsiooniosakond|Aeg=25.01.2017|Kasutatud=14.03.2017}}</ref>
}}
* Adson, Artur. 2007. "Siuru-raamat".
* Hinrikus, R., Kronberg, J., Olesk, S., Tepandi,T. 2003. "Marie Under"
== Välislingid ==
{{vikitsitaat}}
* {{EestiVärssLink|15}}
* {{EestiPostmark|636}}
* [[Ants Oras]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=375 Marie Underi luule areng], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr. 3/1933
* {{ISIK|3962}}
* Marie Underi mälestamine Tallinnas [https://www.youtube.com/watch?v=LwOEOg9IA6k] Mälestamine toimus 9.juunil 2016 Tallinnas Jaani kirikus, Rahumäe kalmistul ning Nõmmel Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse aias. Video kajastab viimast.
*[http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/siuru-printsessi-tegelik-elu.d?id=27694005 Siuru Printsessi tegelik elu] – Eesti Ekspress, 21. detsember 2009.
*[http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/mis-on-tegelikult-adsoni-orgasmipaevikutes-kirjas.d?id=28974295 Mis on tegelikult Adsoni "orgasmipäevikutes" kirjas?] – Eesti Ekspress, 6. veebruar 2010.
{{JÄRJESTA:Under, Marie}}
| 